Maksavähi sümptomid: hilised ja sageli ebaspetsiifilised
Maksavähi algstaadiumis on sümptomid harvad – haigus võib olla pikka aega asümptomaatiline. Seejärel ei märka need haiged maksa arenevast kasvajast midagi. Maksavähi esimesed sümptomid ilmnevad alles siis, kui kasvaja on edasi arenenud. Veelgi enam, need on tavaliselt mittespetsiifilised (nt nõrkus, väsimus, isutus) ja seetõttu võib neil olla palju muid põhjuseid. Seetõttu avastatakse maksavähk tavaliselt alles siis, kui seda on raske või võimatu ravida.
Maksavähi esimesed sümptomid
Maksavähi esimesteks sümptomiteks on nõrkus- ja väsimustunne: patsiendid on igapäevaelus märgatavalt kiiresti kurnatud, hoolimata piisavast unest pidevalt väsinud ja töövõime langus.
Söögiisu ja seedehäired, nagu puhitus, kõhupuhitus, kõhukinnisus või kõhulahtisus, on samuti tüüpilised maksavähi esmased sümptomid. Mõnel patsiendil tekib ka teadmata põhjusel kõrgenenud temperatuur ja nad teatavad üldisest haigustundest.
Teine levinud maksavähi sümptom on tahtmatu kaalulangus: patsiendid kaotavad kaalu, ilma et seda seletataks elustiili muutusega (nt rohkem liikumist, dieeti).
Maksavähi hilised sümptomid
Haiguse kaugelearenenud staadiumis võivad tekkida maksavähi sümptomid, mis on tingitud elundi funktsiooni kaotusest. Seda seetõttu, et mida kaugemale pahaloomuline kasvaja levib, seda rohkem tervet maksakudet see välja tõrjub – maksa funktsionaalne võimekus väheneb. Arvestades elundi paljusid olulisi funktsioone, on sellel tõsised tagajärjed:
Haiguse arenedes kahjustab kasvaja üha enam maksa funktsioone. Bilirubiini (vere punase pigmendi hemoglobiini lagunemissaadus) vähenenud eritumine võib põhjustada kollatõbe (ikterust). Kui kasvaja on juba niivõrd suurenenud, et surub vastu maksakapslit, tunneb patsient sageli valu paremal ülakõhus. Vähendatud valgu tootmine maksas võib samuti põhjustada veepeetust jalgades ja kõhus ning halvendada vere hüübimist.
Kollatõbi (ikterus)
Maksavähi puhul ei suuda maksarakud sageli enam piisavalt metaboliseerida punase verepigmendi lagunemissaadust – kollakaspruunikat bilirubiini – ja eritada seda sapiga. Seejärel ladestub see esmalt silma valgesse ossa (sklerasse) ja hiljem ka nahka ja limaskestadele, muutes need kollakaks. Arstid nimetavad seda kollatõbiks. Sageli kaasneb sellega sügelus – arvatavasti seetõttu, et bilirubiin ladestub tundlike nahanärvide lähedusse ja ärritab neid seetõttu.
veemahutavus
Maks toodab tavaliselt palju olulisi valke. Maksavähi kaugelearenenud staadiumis ei suuda elund aga enam toota teatud valke piisavas koguses. Sellel on mitmeid tagajärgi, sealhulgas vee kogunemine koesse (turse):
Põhjus on selles, et haige maks ei suuda enam piisavalt albumiini toota. See valk vastutab vedeliku sidumise eest vaskulaarsüsteemis ja vererõhu säilitamise eest. See takistab vedeliku kogunemist kudedesse. Maksavähi albumiinipuudus põhjustab aga vee lekkimist veresoonkonnast ümbritsevatesse kudedesse. Vesi koguneb jalgadesse (jalgade turse) ja kõhtu (astsiit).
Selline veepeetus võib aga tekkida ka teiste haiguste, näiteks südamepuudulikkuse korral.
Vere hüübimise häired
Vere hüübimine kannatab ka vähiga seotud valgu tootmise vähenemise tõttu maksas:
Vere hüübimine on keeruline süsteem, mis toimib ainult siis, kui veres on piisavalt hüübimisfaktoreid. Need on teatud valgud, mida toodetakse maksas. Maksavähi hilised sümptomid võivad seega olla verejooksud – hüübimisfaktorite puudumine tähendab, et veri ei suuda enam piisavalt hüübida (nt vigastuste korral). See on eriti surmav koos vererõhu tõusuga portaalveenis (vt allpool), kuna siis võib söögitorus või maos tekkida eluohtlik verejooks.
Suurenenud vererõhk portaalveenis
Sõltuvalt asukohast võib maksavähk mõjutada ka nn portaalveeni (vena portae) talitlust. See on suur kõhuveen, mis transpordib hapnikuvaest ja toitaineterikast verd seedeorganitest (maost, soolestikust) ja põrnast maksa.
Söögitoru veenilaiendid & Co.
Tavaliselt voolab veri portaalveenist maksa madalama õõnesveeni kaudu südamesse. Portaalhüpertensiooni korral maksa eesse mahajäämuse tõttu otsib veri aga alternatiivseid teid, mis mööduvad maksast: moodustuvad nn portokavaalsed anastomoosid – värativeeni valgala veenide ja alumisse või ülemisse suunduvate veenide vahel tekivad veresoonte ühendused. õõnesveen, mis mõlemad voolavad südame paremasse aatriumisse. Kaugelearenenud maksavähi korral need möödaviigud laienevad ja on täis verd. Võimalikud tagajärjed on näiteks
- Veenilaiendid kõhuseinas: vere ümberkäik võib põhjustada kõhuseina veenide suurenemist ja punnitamist – need muutuvad nähtavaks käänuliste, sinakalt sädelevate veenilaienditena kõhuseinal – arstid nimetavad seda “Caput medusae” (pea Medusa) viidates kreeka mütoloogilise tegelase Medusa peas olevatele madudele.
- Söögitoru ja mao veenilaiendid: suurenenud venoosne rõhk maksas võib põhjustada ka söögitoru veenilaiendeid (söögitoru veenilaiendid) ja mao. Mõned haiged teatavad sellest tulenevast surve- või täiskõhutundest. Need veenilaiendid ei pruugi aga sümptomeid põhjustada.
Isegi kui need esialgu mingeid sümptomeid ei põhjusta, on mao ja söögitoru veenilaiendid probleemsed. Siinsed veenid on väga pindmised ja võivad kergesti vigastada, rebeneda või lõhkeda ning põhjustada tugevat verejooksu. Selline verejooks võib tekkida väga ootamatult ja selle põhjuseks võib olla neelamine või köha.
Söögitoru või mao verejooksu korral oksendavad patsiendid sageli kohvipaksulaadset pruunikasmust verd. Selle põhjuseks on söögitoru või mao vere reageerimine maohappega – see muutub tumedaks ja teraliseks.
See verejooks on väga ohtlik, sest lühikese ajaga läheb palju verd kaotsi – tekib vereringepuudulikkuse oht. Tavaliselt saab verejooksu peatada ösofagoskoopia või gastroskoopia käigus. Võimalik on ka veenilaiendite ennetav skleroteraapia.
Edasised mõjud
Toksiinid võivad koguneda ka teistesse kehaosadesse, mida haige maks ei suuda enam lagundada. See viib neerupuudulikkuseni.
Maksavähi sümptomite äratundmine
Maksavähi äratundmine varajases staadiumis on keeruline – kui sümptomid nii varajases staadiumis üldse ilmnevad, on need mittespetsiifilised ja neil võib olla ka palju muid põhjuseid. Siiski peaksite alati pöörduma arsti poole, kui teil on püsiv nõrkustunne, tahtmatu kaalulangus ja püsivad seedehäired, nagu puhitus. Need ei pea ilmtingimata olema maksavähi sümptomid, kuid alati on soovitatav varakult selgitada.
Maksavähi sümptomid, mis tekivad hiljem maksavähi käigus, on peamiselt maksafunktsiooni kahjustuse tagajärg. Seetõttu esinevad need ka seoses teiste maksahaigustega, nagu tsirroos või krooniline hepatiit. Maksavähi lõplikuks diagnoosimiseks tuleb seetõttu alati läbi viia üksikasjalik diagnoos, sealhulgas pildistamisprotseduurid, nagu ultraheli või kompuutertomograafia. See võimaldab arstil selgitada, kas sümptomid on tegelikult maksavähi sümptomid.
