Lühiülevaade
- Mida teha merisiiliku nõelamise korral? Eemaldage nõel täielikult, desinfitseerige haav, jälgige põletikunähte (turse, hüpertermia jne); kui nõel on mürgine, hoidke kahjustatud kehaosa südame tasemest madalamal ja helistage kiirabiarstile
- Merisiiliku nõelamise riskid: Infektsioon, veremürgitus (sepsis), kroonilised põletikud, liigeste jäikus, võimalikud mürgistuse sümptomid (halvatus, hingamisraskused ja isegi surm).
Tähelepanu
- Merisiiliku ogad tuleb alati täielikult eemaldada, muidu on oht nakatuda!
- Merisiiliku ogadest saadud haavad nakatuvad kergesti ka pärast ogade eemaldamist. Seetõttu desinfitseerige need ja jälgige paranemisprotsessi.
- Kui haigel ilmnevad mürgistusnähud (nt halvatus), peate viivitamatult helistama kiirabi!
Merisiiliku nõelamine: mida teha?
Loomad püsivad merepõhjas, eriti väikestes kivistes koobastes ja niššides. Merisiiliku nõelamisega võib seetõttu nakatuda peamiselt kivistel rannikul. Esmaabi sellisel juhul on järgmine:
Samuti võib abiks olla haava vannitamine äädikas või äädikas leotatud kompressi tegemine enne okkade eemaldamist. Äädikas lahustab enamiku merisiiliku ogad, mis pole sügavale tunginud.
Mõnikord soovitatakse ka pool papaiat või mangot lõikepinnaga mõneks tunniks haavale siduda. Puu sisaldab ensüüme, mis pehmendavad nahka. Seejärel saab ogasid kergemini välja tõmmata.
2. kuum vesi: tugeva valu korral võib abiks olla vigastatud kehaosa kuuma vette kastmine. Eksperdid soovitavad veetemperatuuri hoida umbes 43 kraadi Celsiuse järgi pool tundi kuni poolteist tundi (või kuni valu on taandunud). Olge ettevaatlik, et mitte liiga kuumaks minna, muidu kõrvetate ennast!
3. desinfitseerimine: kui merisiiliku ogad on eemaldatud, desinfitseerige haav põhjalikult (nt joodisalviga), et see ei nakatuks.
Tähelepanu: kui haava ümbritsev nahapiirkond paisub, läheb kuumaks, valutab palju ja/või tekivad vereringehäired, siis tuleb teil või patsiendil koheselt pöörduda arsti poole või kutsuda kiirabi!
Merisiiliku nõelamine: riskid
- Infektsioonid: need võivad pärineda mitte ainult lülisamba jäänustest nahas. Isegi kui olete ogad täielikult eemaldanud, võib haav nakatuda. Üks märk sellest on palavik. Ravimata jätmise korral võib infektsioon harvadel juhtudel põhjustada veremürgitust (sepsist).
- Liigeste jäikus: kui merisiiliku selgroog on tunginud liigesekapslisse, tekib ka põletikuline reaktsioon. Hilise tagajärjena võib liiges muutuda jäigaks.
- Mürgistus: mürgised merisiilikud võivad inimestel põhjustada erinevaid sümptomeid. Näiteks võib torkekoht muutuda punaseks ja paisuda. Väga harvad, tõsisemad sümptomid on motoorsete närvide halvatus, tuimus ja hingamisraskused – halvimal juhul surmavate tagajärgedega.
Vaid vähesed enam kui 900 merisiiliku liigist on mürgised ja võivad olla inimestele ohtlikud. Kui puutuda kokku mürgise merisiiliku lubjarikka ümbrisega (näiteks seda puudutades või sinna astudes), tungivad sellel olevad ogad kergesti ja sügavale inimese nahka ning murduvad kiiresti. Lisaks kleepuvad nende ogad hästi koega.
Merisiiliku nõelamine: millal pöörduda arsti poole?
Enamasti on merisiiliku nõelamine kahjutu. Seega piisab tavaliselt nõela täielikust eemaldamisest ja haava desinfitseerimisest. Siiski peaksite pöörduma arsti poole järgmistel juhtudel:
- kui merisiiliku ogad on tunginud sügavale nahka (võib-olla tuleb need kirurgiliselt eemaldada)
- torkekoha tugeva valu, turse, ülekuumenemise ja/või punetuse korral
- ebamugavuse, palaviku korral
- Kui on ebaselge, kas merisiilik, kellele astusid, oli mürgine
Merisiiliku nõelamine: arsti läbivaatused
Arst küsib esmalt patsiendilt või temaga kaasasolevatelt isikutelt olulist teavet (haiguslugu). Võimalike küsimuste hulka kuuluvad:
- Millal ja kus merisiiliku nõelamine tekkis?
- Millised kaebused teil või patsiendil on?
- Milliseid esmaabimeetmeid võeti?
Merisiiliku nõelamine: ravi arsti poolt
Merisiiliku nõelamise ravi seisneb eeskätt kõigi okkade ja ogajääkide ning pedicellaaria võimalikult kiires eemaldamises nahalt. Mõnikord võib arst vajada merisiiliku ogad kirurgiliselt eemaldada, eriti kui need on sügavamatesse nahakihtidesse puurinud. Seejärel haav desinfitseeritakse hoolikalt.
Kui patsienti ei ole teetanuse vastu vaktsineeritud või tema vaktsineerimise staatus on teadmata, manustab arst ohutuse tagamiseks vaktsiinidoosi (teetanuse süsti).
Merisiiliku nõelamise vältimine
Merisiiliku nõelamine tekib tavaliselt siis, kui suplejad jalutavad rannas madalas vees või sirutavad käe vette, et näiteks karpe koguda.
Veel üks nõuanne siiliku nõelamise vältimiseks: ärge minge öösel merre ujuma – siilikele meeldib pimedus ja nad roomavad oma peidupaikadest välja.
