Mis on MMR vaktsineerimine?
MMR vaktsineerimine on kolmekordne vaktsineerimine, mis kaitseb samaaegselt leetrite, mumpsi ja punetiste viirusega nakatumise eest. Tegemist on elusvaktsiiniga: MMR-vaktsiin sisaldab leetrite, mumpsi ja punetiste viiruseid, mis on veel paljunemisvõimelised, kuid on nõrgenenud. Need ei saa enam vastavat haigust vallandada. Sellest hoolimata reageerib immuunsüsteem neile, luues kaitseks spetsiifilisi antikehi.
MMR-vaktsiini võib teha ka siis, kui kellelgi on juba piisav kaitse ühe või kahe haiguse vastu kolmest. Nii võib näiteks MMR-vaktsiini siiski saada see, kes on juba põdenud mumpsi ja on seetõttu patogeenide suhtes immuunne – kõrvaltoimete risk ei suurene.
Teatud mõttes on leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini (MMR vaktsiin) laiendus MMRV vaktsiin. See neljakordne vaktsiin kaitseb lisaks tuulerõugete patogeenide – tuulerõugete – põhjustatud haiguste eest.
Kombineeritud vaktsineerimise eelised
Kombineeritud vaktsiinil, nagu MMR-vaktsiin, on üksikute vaktsiinide (üksikvaktsiinide) ees mitmeid eeliseid:
- Vähem kõrvaltoimeid: vajalike süstide arvu vähendamisel on ka see eelis, et vaktsineeritud isik peab väiksema tõenäosusega MMR-vaktsineerimisest tulenevat potentsiaalset vaktsiinireaktsiooni "taluma".
- Sama talutav, sama tõhus: MMR-vaktsiini peetakse sama talutavaks ja tõhusaks kui üksikuid vaktsineerimisi.
Leetrite, mumpsi ja punetiste vastased üksikvaktsiinid ei ole praegu Saksamaal üldse saadaval.
MMR vaktsineerimine kohustusliku leetrite vastu vaktsineerimise korral
Põhimõtteliselt soovitab leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineerimist (tavaliselt kombineerituna MMR-vaktsineerimisega) ainult Saksamaal Robert Kochi Instituudi (RKI) alaline vaktsineerimiskomisjon (STIKO).
Lisaks soovitatavale leetrite vastu vaktsineerimisele on aga alates 2020. aasta märtsist teatud juhtudel kohustuslik ka leetrite vastu vaktsineerimine. Kuna ühes riigis pole leetrivastast vaktsiini saadaval, teostavad arstid siin ka MMR-vastast vaktsineerimist.
Leetrite kaitse seaduse kohaselt on leetrite vastu vaktsineerimine kohustuslik järgmistel juhtudel:
- Laste ja noorukite puhul, kelle eest hoolitseti juba leetritevastase kaitse seaduse jõustumise ajal (1. märtsil 2020) kogukonnas, peavad tõendid leetrite vastu vaktsineerimise või kogetud leetrihaiguse kohta olema laekunud hiljemalt 31. juuliks 2021.
- Leetrite vastu vaktsineerimise nõue kehtib ka noorukitele ja täiskasvanutele, kes töötavad või soovivad töötada meditsiinilises või ühiskondlikus keskkonnas (sealhulgas tavalise vabatahtliku või praktika osana), kui nad pole leetreid põdenud ja on sündinud pärast 1970. aastat.
- Samamoodi peavad kõik, kes on 1. märtsil 2020 vähemalt neli nädalat elanud lastekodus või varjupaigataotlejate, pagulaste või etniliste sakslastest immigrantide varjupaigas, esitama tõendi täieliku leetrite vastu vaktsineerimise kohta.
Imikute MMR vaktsineerimine
Alaline vaktsineerimiskomitee soovitab kõiki imikuid leetrite, mumpsi ja punetiste vastu enne nende teist sünnipäeva vaktsineerida. Arstid kasutavad selleks kombineeritud vaktsiini.
MMR vaktsineerimine: kui sageli ja millal imikuid vaktsineeritakse?
Esimene MMR vaktsineerimine tuleks teha 11.–14. elukuul. Seejuures süstivad lastearstid tavaliselt MMR-vaktsiini ühte kohta ja tuulerõugete vaktsiini teise kohta samaaegselt – tavaliselt vasak- ja parempoolsetesse külgmistesse reielihastesse. Tõepoolest, MMRV neljakordne vaktsiin näitas veidi suurenenud febriilsete krampide riski, kui seda kasutati osana esialgsest vaktsineerimisest.
Teine MMR vaktsineerimine tehakse tavaliselt teise eluaasta lõpuks enne teist sünnipäeva (st hiljemalt 23 kuu vanuselt). Oluline on, et kahe vaktsineerimiskuupäeva vahele jääks vähemalt neli nädalat – vastasel juhul on oodata nõrgenenud immuunvastust. Kolmikvaktsiini asemel saab MMRV neljakordset vaktsiini süstida ka teisel vaktsineerimisel ilma probleemideta.
Varajane MMR vaktsineerimine enne üheteistkümnendat elukuud
Põhimõtteliselt võib MMR-vaktsiini teha ka enne üheteistkümnendat elukuud, alates üheksandast elukuust. See on vajalik näiteks juhul, kui vanemad soovivad oma last selles vanuses ühiskasutusse anda – siis on täielik leetritevastane vaktsineerimiskaitse kohustuslik.
Eluaegse (kuigi mitte 100%) kaitse leetrite, mumpsi ja punetiste vastu tagab täielik põhiimmuniseerimine kahe MMR-vaktsiiniga. Seetõttu ei ole hilisem korduva manustamine vajalik.
MMR vaktsineerimine vanematele lastele ja noorukitele
Vanemate laste ja noorukite puhul, kes ei olnud imikutena (piisavalt) leetrite, mumpsi ja/või punetiste vastu vaktsineeritud, soovitavad arstid vaktsineerida niipea kui võimalik:
- Igaüks, kes ei saanud lapsena MMR-vaktsiini, vajab täielikku põhiimmuniseerimist kahe MMR-vaktsiini doosiga vähemalt neljanädalase vahega.
- Kui keegi on saanud lapsena vähemalt ühe MMR-vaktsineerimise, annavad arstid siiski puuduoleva teise doosi, et lõpetada põhiimmuniseerimine (MMR järelvaktsineerimine).
Sama kehtib ka noorukite kohta, keda tuleb leetrite vastu vaktsineerida kohustuslikult – kuna nad pole kunagi leetreid põdenud ja soovivad näiteks koolis või koolitusasutuses käia või lasteaias praktikal.
MMR vaktsineerimine täiskasvanutele
Mõnikord on täiskasvanute MMR vaktsineerimine puhtalt soovituslik – näiteks piisava kaitse tagamiseks punetiste vastu enne rasedust. Samas võib olla kohustuslik täita ka leetrite vastu vaktsineerimise nõue (kuna ühest leetritevastast vaktsiini pole).
Märksõna punetised
Eksperdid soovitavad MMR-vastast vaktsineerimist kõigile fertiilses eas naistele, kui nad ei olnud lapsepõlves punetiste vastu vaktsineeritud või on vaktsineeritud ainult üks kord või kui nende punetiste vaktsineerimise staatus on ebaselge. Sama kehtib ka laste, sünnitusabi, sünnieelse hoolduse või kogukonnaasutuste töötajate kohta.
Märksõna mumps.
Kõigile pärast 1970. aastat sündinutele, keda lapsena ei vaktsineeritud mumpsi vastu või vaktsineeriti ainult üks kord või kelle mumpsi vaktsineerimise staatus on ebaselge, soovitab STIKO ühekordset MMR-vastast vaktsineerimist tööalaste põhjuste tõttu järgmistel juhtudel:
- Tervishoiuteenuste alane tegevusala otseses patsiendihoolduses (nt õendus).
- @ tegevus kogukonna rajatises või haridusasutuses
Märksõna leetrid
Teisiti on olukord siis, kui on leetrite vastu vaktsineerimise nõue – näiteks seetõttu, et pärast 1970. aastat sündinud täiskasvanu soovib töötada arstikabinetis või lasteaias. Siis kehtib järgmine:
- Ühest MMR vaktsineerimisest piisab vaid juhul, kui asjaomane isik on lapsena saanud vähemalt ühe leetritevastase vaktsineerimise.
- Kui isikut pole lapsena leetrite vastu vaktsineeritud või kui vaktsineerimise staatus on ebaselge, on vaja teha kaks leetrite vastu vaktsineerimist (st kaks MMR-vaktsiini annust).
MMR vaktsineerimine: kõrvaltoimed
Enamik inimesi talub MMR-vaktsiini hästi. Vaktsiinireaktsioon on aga pärast teist MMR-vaktsiini vähem levinud kui pärast esimest.
Süstekoha reaktsioonid, nagu punetus, turse ja valu, tekivad sageli ajutiselt esimestel päevadel pärast vaktsineerimist. Need näitavad, et immuunsüsteem reageerib vaktsineerimisele.
Mõnikord paisuvad lähedal asuvad lümfisõlmed. Lisaks võivad lühiajaliselt esineda kerged üldsümptomid nagu väsimus, peavalu, seedetrakti kaebused või kehatemperatuuri tõus. Viimasega võib imikutel ja väikelastel kaasneda ka palavikukramp. Tavaliselt jääb see aga tagajärgedeta.
Mõnikord tekib pärast MMR vaktsineerimist kõrvasüljenäärme kerge turse. Mõnikord teatavad liigesevaevusest ka noorukid ja täiskasvanud (kuid väga harva lapsed). Võimalik on ka kerge munandite turse pärast MMR-vaktsiini, kuid harva.
Väga harva reageerivad vaktsineeritud isikud MMR-vaktsiinile allergiliselt või pikaajalise liigesepõletikuga. Aeg-ajalt vereliistakute arv väheneb, kuid ainult ajutiselt (trombotsüüdid = trombotsüüdid on vere hüübimiseks olulised).
Mõnel üksikul juhul kogu maailmas on pärast MMR-i vaktsineerimist teatatud ajupõletikust. Seni pole aga seost põletiku ja MMR-vaktsineerimise vahel tõestatud.
MMR vaktsineerimine ja autism
Lisaks on hilisemad suuremahulised kvaliteetsed uuringud (nt Taani uuring, milles osales rohkem kui 530,000 XNUMX last) näidanud, et MMR-vaktsineerimise ja autistlike häirete vahel puudub seos.
MMR vaktsineerimine: kes ei peaks seda saama?
Meditsiinitöötajad ei soovita MMR-vaktsineerimist järgmistel juhtudel:
- Kui esineb äge palavik (> 38.5 kraadi Celsiuse järgi) või äge raske haigus
- Teadaoleva allergia korral mõne MMR-vaktsiini komponendi suhtes
- Raseduse ajal (vt allpool)
Tõsise immuunsüsteemi kahjustuse (nt teatud kaasasündinud immuunpuudulikkuse, HIV-nakkuse) korral peaksid haiged isikud arutama oma raviarstiga, kas MMR-vaktsineerimine on asjakohane. Vaktsineerimine võib ebaõnnestuda peamiselt seetõttu, et immuunsüsteem on vaktsiinikaitse loomiseks liiga nõrk.
MMR vaktsineerimine: rasedus ja imetamine
MMR vaktsineerimine koosneb elusvaktsiinidest. Seetõttu on see raseduse ajal vastunäidustatud. Rasedatel naistel ei ole üldiselt lubatud elusvaktsiine saada. Nõrgestatud patogeenid võivad olla sündimata lapsele ohtlikud, isegi kui nad ei kahjusta ema.
Pärast MMR vaktsineerimist tuleks rasedust vältida vähemalt neli nädalat!
Kui aga vaktsineerimine on tehtud kogemata, ei ole tavaliselt vaja rasedust katkestada. Raseduse ajal või vahetult enne seda on kirjeldatud arvukalt vaktsineerimisi, mis ei suurendanud lapse väärarengute riski.
