Lühiülevaade
- Mis on hemoptüüs? Vere köhimine, st köhimine koos verise rögaga. Nõrgestatud vormi nimetatakse hemoptüüsiks.
- Võimalikud põhjused: Bronhiit, kaasasündinud või omandatud bronhide väljatõmbed, pahaloomulised kasvajad kopsudes, kopsupõletik, kopsuemboolia, kopsuabstsess, pulmonaalne hüpertensioon, veresoonte väärarengud, autoimmuunhaigused, suurenenud veritsus (nt teatud ravimite tõttu), kopsukahjustused.
- Lühiülevaade
Mis on hemoptüüs? Vere köhimine, st köhimine koos verise rögaga. Nõrgestatud vormi nimetatakse hemoptüüsiks.
Võimalikud põhjused: Bronhiit, kaasasündinud või omandatud bronhide väljatõmbed, pahaloomulised kasvajad kopsudes, kopsupõletik, kopsuemboolia, kopsuabstsess, pulmonaalne hüpertensioon, veresoonte väärarengud, autoimmuunhaigused, suurenenud veritsus (nt teatud ravimite tõttu), kopsukahjustused.
Hemoptüüsi tuleb eristada haigustest, mille puhul veri võib suust muul viisil väljuda – näiteks ninaverejooks, suu- ja hambavigastused ning verejooks söögitorust ja maost. Esmapilgul pole see sageli lihtne. Hemoptüüsi korral võib väljapaiskuv veri segunenud õhu tõttu sageli tunduda vahune. Kui see aga pärineb maost, on see maohappe toime tõttu sageli musta värvi.
Hemoptüüs: põhjused ja võimalikud haigused
Hemorraagia, mille aluseks on hemoptüüs, võib tekkida hingamisteede erinevates jaamades ja selle võimalikke põhjuseid on palju. Vaadates esmalt näiteks hingetoru ja bronhe, on võimalikud järgmised käivitajad:
- Bronhiit (äge või krooniline), mis on suuremate hingamisteede põletik, mis on tavaliselt põhjustatud viirus- või bakteriaalsetest infektsioonidest.
- Bronhiaadav kartsinoom (kopsuvähk): Bronhide limaskesta pahaloomulise kasvu korral on vere köhimine sageli esimene sümptom – juba enne valu. Kuid bronhiaalkartsinoomid moodustavad hemoptüüsi põhjustest alla kümne protsendi.
- Kopsu metastaasid: need on teiste vähkkasvajate metastaasid, mis jäävad kopsudesse. Neid esineb sageli näiteks kolorektaalse vähi, neeruvähi ja rinnavähi korral.
Kui järgite hingamisteid allapoole, jõuate lõpuks kopsukoeni. Ka siin võivad hemoptüüsi põhjustada mitmesugused käivitajad:
- Kopsupõletik: harvadel juhtudel võib sellega kaasneda ka hemoptüüs.
- Kopsuabstsess: kui mäda (abstsess) kogunemine kopsus on seotud vigastatud kopsuveresoonega, võib tekkida hemoptüüs.
Muud hemoptüüsi võimalikud põhjused on järgmised:
- Kopsuemboolia: see on siis, kui kopsuarteri blokeerib neelatud verehüübe (emboolia). See tromb pärineb väljastpoolt kopse (sageli jalgade veenides) ja võib vereringe kaudu siseneda kopsuveresoonesse. Lisaks vere köhimisele on võimalikeks sümptomiteks õhupuudus ja valu rinnus.
- Vaskulaarsed väärarengud: nende hulka kuuluvad näiteks "lühisühendused" (med. šundid) arterite ja veenide vahel, samuti veresoonte patoloogilised laienemised päriliku Osleri tõve kontekstis.
- Autoimmuunhaigused: Näiteks Goodpasture'i sündroom ja Wegeneri granulomatoos võivad põhjustada hemoptüüsi. Süsteemne erütematoosluupus põhjustab harvadel juhtudel ka hemoptüüsi.
- Kopsuvigastused, nt. õnnetuse või torkehaava tagajärjel
Hemoptüüs: millal peaksite pöörduma arsti poole?
Vere või verise röga väljaköhimine on tungiv hoiatussignaal, mida arst peaks viivitamatult selgitama. Sümptomite taga ei ole alati tõsine haigus, kuid selle saab välja selgitada ainult arst. Üldiselt, mida varem hemoptüüsi põhjus tuvastatakse ja ravitakse, seda parem.
Hemoptüüs: mida arst teeb?
Diagnostika
Kõigepealt küsitleb arst patsiendilt üksikasjalikult toimunud hemoptüüsi asjaolusid (anamnees):
- Millal hemoptüüs esimest korda tekkis?
- Kui kaua see kestis?
- Kui palju verd te välja köhisite ja kuidas see välja nägi?
- Kas teil on või on olnud muid sümptomeid (palavik jne)?
- Kas teil on teadaolevaid olemasolevaid seisundeid?
Arst kuulab patsiendi kopse ja võtab verd, et määrata olulised laboratoorsed näitajad (verepilt, hüübimisnäitajad, hapnikusisaldus veres jne). Verejooksu allika kindlakstegemiseks võib kasutada selliseid diagnostilisi protseduure nagu rindkere röntgen, bronhoskoopia või kõrglahutusega kompuutertomograafia (HRCT).
Ravi
Ägeda hemorraagia korral on oluline verejooks võimalikult kiiresti peatada, mida saab sageli teha bronhoskoopia ajal.
Põhimõtteliselt sõltub hemoptüüsi ravi vastavast vallandajast. Sellest tulenevalt kasutatakse selliseid ravimeid nagu antibiootikumid või immunosupressandid. Muudel juhtudel on vajalik keemiaravi, kirurgilised sekkumised või sihipärane veresoonte oklusioon (embolisatsioon).
Erakorralised meetmed
Ägeda hemoptüüsi esmased meetmed võivad vajaduse korral hõlmata hapniku manustamist ja veremahu asendamist (st kaotatud veremahu asendamist soolalahuse või muude preparaatidega). Sageli asetatakse patsient nii, et kopsuosa on verejooksu allikaga allapoole. Selle eesmärk on vältida vigastamata kopsu funktsiooni häirimist.
