Mis on psühhoteraapia?
Psühhoteraapiaga saab ravida psühholoogilisi probleeme – näiteks siis, kui inimese mõtted, tunded, kogemused ja teod on häiritud ning käivitajana ei leita orgaanilist põhjust. Levinud psüühikahäirete hulka kuuluvad ärevushäire, depressioon, obsessiiv-kompulsiivne häire ja sõltuvushäired.
Psühhoteraapiat võib läbi viia statsionaarselt või ambulatoorselt, nii individuaal- kui ka rühmateraapiana.
Olenevalt nende vajadustest saavad haiged kasutada statsionaarset, päevaravi või ambulatoorset psühhoteraapiat.
Statsionaarse psühhoteraapia eeliseks on see, et patsiendid saavad kriiside korral kohe abi nii päeval kui öösel. Samuti saavad nad ära kasutada laia valikut erinevaid ravivorme.
Ambulatoorse ravi eeliseks on see, et patsient saab õpitut koheselt oma igapäevaelus rakendada. Terapeutiline abi ei ole aga nii intensiivne kui statsionaarses ravis.
Keskteena on ka päevakliinikud, mis võimaldavad osalist statsionaarset psühhoteraapiat. Päeval on patsient kliinikus ja õhtul naaseb koju.
Grupipsühhoteraapia
Rühmateraapiat saab teha nii statsionaarselt kui ka ambulatoorselt.
Kuid mitte igaüks pole rahul ideega jagada oma probleeme teiste inimestega. Kuid inimesed, kellel on raske võõrastega suhelda, saavad grupipsühhoteraapiast palju kasu. Rühmas saavad nad asju proovida ja inimestevahelist suhtlust harjutada.
Psühhoteraapia vormid
Milline ravivorm teile sobib, sõltub erinevatest teguritest, näiteks teie psüühikahäire raskusastmest. Määrava tähtsusega on ka see, kui hästi suudate end terapeudi ja metoodikaga suhestuda. Perearst aitab leida sobiva psühhoterapeudi.
Psühhoteraapia kulude katmine
Kulud hüvitatakse vaid juhul, kui on tuvastatud psüühikahäire, mis põhjustab inimesele kannatusi. Haigekassad tunnistavad esimesed viis seanssi prooviseanssidena. Patsient saab seega esmalt kontrollida, kas ta saab terapeudiga läbi.
Psühhoanalüüs
Psühhoanalüüs ulatub tagasi tuntud arsti ja psühholoogi Sigmund Freudini. Kuidas see toimib ja kellele sobib, loe lähemalt artiklist Psühhoanalüüs.
Käitumisteraapia
Käitumisteraapia lähtub põhimõttest, et ebasoodsad käitumised ja mõttemustrid on õpitud ning seetõttu võib neid ka õppimata jätta. Selleks harjutab patsient terapeudi abiga uusi käitumis- ja mõtteviise.
Sügavuspsühholoogial põhinev teraapia
Süvapsühholoogiapõhised teraapiavormid esindavad psühhoanalüüsi edasiarendust. Ka siin on eesmärgiks lahendada aktuaalseid psühholoogilisi probleeme mineviku teadvustamata konfliktide paljastamise ja nende kallal töötamisega.
Mida sügavuspsühholoogiapõhine psühhoteraapia endast kujutab ja millistel juhtudel sobib, saab lugeda Sügavuspsühholoogiapõhise psühhoteraapia alt.
Muud teraapiavormid
Millal sa psühhoteraapiat teed?
Psühhoteraapia on vajalik siis, kui inimese mõtted, tunded ja käitumine rikuvad tema elukvaliteeti. Kahjustused võivad tuleneda otseselt häire sümptomitest (nt tõsine ärevus) või psüühikahäire tagajärgedest. Näiteks mõned haiged ei saa enam oma tööd teha ning kaotavad oma partneri ja sotsiaalsed kontaktid.
Psühhoteraapia füüsiliste sümptomite korral
Juba ammu on teada, et keha ja psüühika mõjutavad vastastikkust. Füüsilised haigused mõjutavad sageli psüühikat ja psüühiliste häiretega kaasnevad peaaegu alati ka füüsilised kaebused. Psühhoteraapiat soovitatakse seetõttu ka psühhosomaatiliste kaebuste korral, st füüsiliste kaebuste puhul, mis on täielikult või osaliselt seotud psühholoogilise põhjusega.
Psühhoterapeutilised meetodid pakuvad tõhusat tuge ka valuravis. Seda seetõttu, et sisemisel hoiakul on märkimisväärne mõju sellele, kuidas valu hinnatakse ja kui tugevalt seda tajutakse.
Vastuvõtt statsionaarsesse psühhiaatriasse
Ägeda psühhoosi all kannatavatel inimestel puudub igasugune ülevaade haigusest ning neil on nii meelepetted, hallutsinatsioonid kui ka mõttehäired. Enne psühhoteraapiaga alustamist tuleb neid esmalt ravida ravimitega.
Sõltuvushäired on veel üks erijuhtum. Enne psühhoteraapiat tuleb esmalt läbi viia võõrutus. Sõltuvusprobleemiga inimesed peaksid pöörduma ambulatoorsesse või sõltuvusravile spetsialiseerunud kliinikusse.
Paljudel inimestel on psühhoteraapias raskusi erinevate kutsenimetuste eristamisega. Tõsi, psüühikahäireid saavad ravida nii psühhiaatrid kui ka psühhoterapeudid ja paljud psühholoogid. Sellegipoolest on need erinevad ametid.
Psühhiaater on omakorda arst, kes on läbinud vaimuhaiguste residentuuri. Psüühikahäireid ravib ta ravimitega. Vaid psühhoteraapiline täiendõpe võimaldab tal oma patsiente ravida ka psühhoterapeutiliselt – meditsiinipsühhoterapeudina.
Mõiste psühhoterapeut on Saksamaal kaitstud. Psühhoterapeutiks võivad end nimetada vaid psühhoterapeudi koolituse läbinud ja – kui nad praktiseerivad vastavate psühhoteraapiavormide raames – esitada arve kohustusliku ravikindlustuse eest.
Laste- ja noorukite terapeudina tööluba saavad mitte ainult psühholoogid, vaid ka pedagoogid ja sotsiaalpedagoogid, kui nad suudavad tõendada, et on läbinud vastava laste- ja noorukite terapeudi koolituse. Seejärel võivad nad ravida ainult lapsi ja noorukeid.
Psühholoogiliste probleemide korral võib patsiendi suunata terapeudi juurde perearst või broneerida aeg otse terapeudi juurde.
Mida sa psühhoteraapia ajal teed?
Esmane konsultatsioon, diagnoos ja prognoos
Teraapia alguses kirjeldab patsient oma probleemi terapeudile. Seejärel selgitab terapeut, kuidas teraapia võib edasi minna. Selle esmase konsultatsiooni käigus saab patsient teada, kas ta tunneb end terapeudiga mugavalt ja saab teada, mida ta võib psühhoteraapialt oodata. Kui ravi tuleb jätkata, peab terapeut diagnoosi panema. Ilma selleta haigekassad kulusid ei kata.
Terapeut hindab diagnoosi ja patsiendi individuaalse olukorra põhjal psüühikahäire edenemist. Üldiselt on psüühikahäirete prognoos parem, kui need varakult avastatakse ja ravitakse. Kui korraga esineb mitu psüühikahäiret, muutub ravi tavaliselt raskemaks.
Vaimse häire põhjus
Teraapia jaoks on oluline välja selgitada, millised perekondlikud, tööalased ja/või isiklikud probleemid on seotud häire tekke ja säilimisega.
Kuidas psüühikahäire areneb, pole veel võimalik selgelt seletada. Eksperdid ei eelda enamiku psüühikahäirete puhul ühte põhjust, vaid pigem mitme haigusseisundi koosmõju, mis aitavad kaasa haiguse arengule.
Ebasoodne geneetiline eelsoodumus võib muuta inimese vastuvõtlikumaks vaimuhaigustele. Koos vaimse stressiga võib seejärel tekkida vaimne häire. Kui vastuvõtlikkus (haavatavus) on kõrge, võib isegi väike stress põhjustada häire. Kuid isegi geneetiliselt vähekoormatud inimesed võivad raskete stresside (nt traumaatilised kogemused) tõttu vaimselt haigeks jääda.
Konfidentsiaalsus
Psühhoteraapia: ravi tüüp
Millist ravivormi konkreetsel juhul kasutatakse, sõltub muu hulgas diagnoosist. Terapeut juhindub meetoditest, mis on osutunud tõhusaks psüühikahäire ravis.
Enne ravi alustamist peaksid patsiendid küsima oma ravikindlustusandjalt, mitu seanssi see katab.
Rasketel juhtudel saab patsient psühhoteraapia ja ravimite kombinatsiooni. Ravimi toime võib kiirendada edu saavutamist, eriti ravi alguses.
Teraapia lõpp
Teraapia lõpus valmistab terapeut patsiendi ette järgnevaks ajaks. Ta uurib olemasolevate hirmude ja murede kohta, mis vajavad veel lahendamist. Kui terapeut peab seda sobivaks, võib ravi mõnel juhul pikendada. Igal juhul peaks patsient pärast teraapiat tundma, et ta saab nüüd hakkama igapäevaeluga ilma terapeudita.
Millised on psühhoteraapia riskid?
Terapeudi pädevus
Psühhoteraapia väärarengutel on erinevad põhjused. Ühelt poolt sõltub teraapia edukus sellest, kas terapeut paneb õige diagnoosi ja valib patsiendile sobiva ravi.
Lisaks on suured erinevused terapeutide pädevuses. Seetõttu tasub enne terapeudi valimist veidi uurida ja ringi küsida.
Patsiendi koostöö
Psühhoteraapia osutub keeruliseks ka siis, kui patsient ei taha teraapiaga tegeleda. Eriti isiksusehäirete (nt hulgi isiksusehäire, nartsissistlik isiksusehäire) puhul puudub patsientidel sageli arusaam, et psühhoteraapia on vajalik.
Ägenemised
Lisaks sellele korduvad mõne psüühikahäire korral haiguse sümptomid pärast paranemist. Sellised retsidiivid on normaalsed näiteks sõltuvushäirete puhul ja neid ei tohiks tõlgendada ebaõnnestunud ravi tõendina.
Teraapia mõjud
Näiteks kui murelik inimene saab teraapia käigus enesekindlust juurde, avaldab see mõju ka tema keskkonnale. Võimalik, et partner pole harjunud vastuoludega ja seetõttu on tal muutustega raskusi.
Hirm muutuste ees ei tohiks aga kunagi olla põhjuseks, miks kannatada edasi.
Psühhoteraapia – tagajärjed elukutsele
Üks võimalus neist raskustest mööda hiilida on läbida teraapia eraviisiliselt ja tasuda kulud ise. Ei perearstil ega haigekassal pole siis selle kohta infot ning terapeut on seotud konfidentsiaalsusega. Kui aga varjatud psüühikahäired saavad hiljem teatavaks, võivad sellel olla negatiivsed tagajärjed.
Mida pean pärast psühhoteraapiat silmas pidama?
Teraapia lõpupoole keskendutakse retsidiivide ennetamisele. See tähendab, et terapeut valmistab patsienti ette võimalikeks retsidiivideks ja töötab temaga koos välja strateegiad, mille abil patsient saab end stabiliseerida.
Relapsid võivad korduda isegi mitu aastat pärast ravi. Sel juhul ei tohiks haiged kartma terapeudilt abi otsida.
Piisav uni, tasakaalustatud toitumine ning liikumine ja sport muudavad meid psüühikahäirete suhtes vastupidavamaks. Kontakt sõprade ja perega annab meile stabiilsust ka igapäevaelus ning toetab seeläbi psühhoteraapia õnnestumist.
