Lühiülevaade
- Põhjused: nt liiga palju kofeiini, alkoholi või nikotiini, üldised psühhovegetatiivsed häired, hüpoglükeemia, madal vererõhk, hüpertüreoidism, funktsionaalsed (mitteorgaanilised) südameprobleemid, menopaus, kopsuemboolia, depressioon, isiksusehäired, skisofreenia, ravimid, ravimid.
- Seda saab teha ise: nt lõõgastusharjutused, ravimtaimede kasutamine (näiteks valmispreparaadi või teena), regulaarne võimlemine, survepunktmassaaž, kodused vahendid (nt pett), võimalik, et homöopaatia.
- Millal pöörduda arsti poole? Kui sisemine rahutus ei kao teie enda meetmetega, püsib pikemat aega ja/või sellega kaasnevad muud füüsilised või psühholoogilised kaebused.
- Mida arst teeb? Diagnoos koos anamneesi võtmisega, füüsiline läbivaatus, pildistamisprotseduurid nagu ultraheli või kompuutertomograafia (CT), vajadusel stsintigraafia, psühholoogilised testid ja küsimustikud. Ravi sõltuvalt põhjusest.
Sisemine rahutus: põhjused
Sageli on sisemise rahutuse põhjused kahjutud. Tavaliselt ollakse näiteks enne eksameid (testi ärevus) või tähtsat esinemist (lavahirm) seesmiselt rahutu ja närviline. Liiga palju kofeiini või stressi võib põhjustada ka sisemist rahutust. Mõnikord on aga sisemise rahutuse taga rasked haigused.
Olulised rahutuse ja närvilisuse vallandajad lühidalt
- Psühhovegetatiivsed üldhäired (vegetatiivne düstoonia): need on mittespetsiifilised kaebused, mille orgaanilist põhjust ei leita. Tüüpilised sümptomid on kurnatus, unehäired, sisemine rahutus, närvilisus, peavalud ja südamevalud, pearinglus, madal vererõhk, kaebused kõõluste ja lihaste piirkonnas ning depressiivsed meeleolud.
- Hüpoglükeemia: Hüpoglükeemia võib põhjustada iha, higistamist, kiiret südamelööki, värinaid, rahutust, teadvusekaotust, krampe ja muid sümptomeid.
- Madal vererõhk: sisemine rahutus võib tekkida ka madala vererõhuga (hüpotensioon). Muude võimalike sümptomite hulka kuuluvad vähene sooritusvõime, väsimus, keskendumisraskused, peavalud, tinnitus (kohin kõrvades), südamepekslemine, depressiivne meeleolu, unehäired, külmad käed ja jalad ning pearinglus.
- Kilpnäärme ületalitlus: kilpnäärme ületalitlust iseloomustavad muu hulgas sisemine rahutus, unetus, südamepekslemine, rütmihäired, kõrge vererõhk, suurenenud higistamine, sõrmede värinad, kaalulangus ja kõhulahtisus.
- Menopaus (kliimakteriaalne): Sisemine rahutus, närvilisus ja ärrituvus kuuluvad ka tüüpiliste menopausi sümptomite hulka.
- Kopsuemboolia: Sel juhul blokeerib kopsuarteri tromb, õhk, rasv või võõrkeha, mis on sattunud kopsudesse. Sümptomiteks on õhupuudus, äge ja sageli hingamisteede valu rinnus, südamepekslemine, köha, ärevus, sisemine rahutus, külm higi ja – suurte embooliate korral – šokk. Helistage viivitamatult kiirabiarstile!
- Depressioon: Sisemine rahutus võib viidata ka depressioonile. See kehtib eriti siis, kui teiste sümptomite hulka kuuluvad depressiivne meeleolu, mõttetuse ja lootusetuse tunne, survetunne rinnus ja kõhus, unehäired, huvi- ja rõõmupuudus ning vähene pealehakkamine.
- Isiksusehäired: isiksusehäire peamised sümptomid on sisemine rahutus, depressioon, sõltuvus (nikotiin, alkohol ja/või muud uimastid), ärevus ja kurnatus.
- Skisofreenia: Skisofreenia esmane haigus võib endast teada anda muu hulgas sisemise rahutuse, närvilisuse, pingete, unetuse, keskendumisvõime puudumise, ärrituvuse, masendustunde, müra- ja valgustundlikkuse ning sotsiaalse endassetõmbumise kaudu.
- Kõrvaltoime või ravimi ärajätusümptom: mitmed ravimid võivad kõrvaltoimena põhjustada rahutust, näiteks teatud antidepressandid (bupropioon, SSRI-d), amantadiin (gripi ja Parkinsoni tõve puhul) ja teofülliin (astma puhul). Lisaks võib sisemine rahutus ilmneda võõrutusnähuna uimastisõltuvuse korral (nt unerohud ja bensodiasepiinide rühma rahustid).
Sisemine rahutus: mida saate ise teha
Sisemise rahutuse ja stressisümptomite, nagu unehäired, keskendumisprobleemid ja närvilisus, vastu võitlemiseks saate ise teha mitmeid asju. Need, keda see mõjutab, toetuvad sageli näiteks järgmistele näpunäidetele:
Lõdvestusharjutused
Stress ja pinge on sageli sisemise rahutuse ja närvilisuse vallandajad. Lõõgastustehnikad võivad aidata. Näiteks on autogeenne treening ja Jacobsoni progresseeruv lihaste lõdvestamine osutunud tõhusaks rahutuse ja närvilisuse vastu.
Ravi ravimtaimedega (fütoteraapia)
Fütoteraapia pakub abi ka närvilisuse, stressi ja rahutuse korral. Neil on rahustav ja lõõgastav toime:
Ravimtaimede preparaadid apteegist.
Apteegist leiate erinevaid sellistel ravimtaimedel põhinevaid ravimeid, näiteks kapsleid, dražeed või tilgad. Neil on kontrollitud toimeainete sisaldus ja need on ametlikult ravimitena heaks kiidetud.
Kui te võtate muid ravimeid, arutage taimsete preparaatide kasutamist oma arsti või apteekriga. Ta oskab teile nõu anda sobiva preparaadi valimisel ja hinnata võimalikke koostoimeid teie ravimite vahel.
Ravimtaimed teena
Taimede tervendavat jõudu saad kasutada ka teevormis. Apteegist saate garanteeritud minimaalse toimeainesisaldusega ravimteesid teepakkidena või lahtisel kujul.
Mõistlik on kombineerida erinevaid rahustavaid, lõõgastavaid ravimtaimi. Siin on näide kodus valmistatud segust:
- Segage 60 g kannatuslille ürti 20 g palderjanijuure ja piparmündilehtedega.
- Valage kahele teelusikatäiele segule 250 ml keeva vett, laske kümme minutit tõmmata ja seejärel kurnake.
- Jooge seda aeglaselt kaks kuni kolm tassi hommikul ja varajasel pärastlõunal (vajadusel meega magustatud).
Praktilisemad on valmis ravimsegud närvilisuse ja sisemise rahutuse vastu, nagu apteegid pakuvad (teepaki kujul või lahtiselt).
Lõõgastav vann
Ravimtaimi saate kasutada ka lõõgastavaks vanniks. Rahutuse ja unetuse korral sobivad vannivette lisandiks näiteks lavendel, meliss, humal, heinaõied või palderjan.
Siin on rahustava ja und tekitava lavendlivanni retsept:
- Infundeerige tõmmist viis minutit, seejärel pingutage taimeosi.
- Lisa tõmmis vannivette (vee temperatuur 37 kuni 38 kraadi).
- Vannistage selles vähemalt 20 minutit (lühemad lapsed).
Kui teil on kõht täis või vereringe on ebastabiilne, on soojad täisvannid tabu! Ettevaatust ka kõrge vererõhu ja südamehaigustega. Ohutuse huvides pidage eelnevalt nõu oma arstiga!
Kõhukompress kummeliga
Kuum ja niiske kõhukompress kummeliga ei leevenda mitte ainult valu ja krampe, vaid mõjub ka lõõgastavalt. Seetõttu võib see olla abiks sisemise rahutuse korral:
- Üks kuni kaks supilusikatäit kummeliõisi vala pool liitrit keeva veega.
- Laske keetmisel tõmmata maksimaalselt viis minutit ja seejärel kurnake taimeosad.
- Asetage kokkurullitud sisemine riie teise riide sisse ja keerake lapid mähisesse. Riputage see kuuma tee sisse ja laske sellel paar minutit tõmmata.
- Väänake vann välja (olge ettevaatlik, see on kuum!).
- Seejärel aseta siselapp ilma kortsudeta kõhu ümber ja kinnita see kuiva lapiga (nt rätik).
- 20–30 minuti pärast eemaldage mähis.
- Ravitav isik peaks pool tundi puhkama.
Kõhumähist võite kasutada kaks korda päevas.
Eeterlikud õlid
- Selja hõõrumine: soojendage paar tilka õli kätes ja hõõruge seda õrnalt ringjate liigutustega selga mitme minuti jooksul. Ärge avaldage liigset survet ja vältige tundlikku selgroogu (töötage selgroost paremal ja vasakul)!
- Jalgade hõõrumine: hõõruge jalgu kätes soojendatud õliga. Alusta pahkluust ja liigu aeglaselt kuni varvasteni. Jällegi, ärge avaldage liiga palju survet.
Pärast ravi tuleb heita voodisse ja puhata pool tundi. Hõõrumist võite teha üks või kaks korda päevas (eriti sobib enne magamaminekut).
Kui teie kaebused püsivad vaatamata ravile pikka aega või isegi süvenevad, peaksite pöörduma arsti poole.
Tavaline harjutus
Regulaarne füüsiline aktiivsus võib lõdvestada ja leevendada psühholoogilist pinget, nii et sisemine rahutus ja närvilisus ei tekiks esmajoones. Proovige näiteks sörkida, kõndida, ujuda või jalgrattaga sõita.
Survepunkti massaaž
Stimuleerige nn survepunkti (akupressuuripunkti) südant 7. Selle leidmiseks painutage randmet kergelt küünarvarre suunas. Otse väikese sõrme painutuskortsul kergesti palpeeritava paindekõõluse kõrval on süda 7. Masseerige seda punkti ühe sõrmega umbes minut.
Kodune ravim
- Säärekompressid: Need peaksid mõjuma lõõgastavalt ja rahustavalt ning aitavad seega sisemise rahutuse vastu. Kuidas mähiseid õigesti rakendada, saate teada artiklist vasika mähised.
- Petipiim: Mõned inimesed loodavad pettile närvilisuse ja pingete leevendamiseks – seda peetakse ka tõestatud vahendiks sisemise rahutuse vastu. Parim on juua seda (suur) klaas.
Kodustel abinõudel on oma piirid. Kui teie sümptomid püsivad pikema aja jooksul ja vaatamata ravile ei leevene või isegi süvenevad, peate alati konsulteerima arstiga.
Homöopaatia
Mõned inimesed vannuvad homöopaatiat. Näiteks homöopaatiline ravim Kalium arsenicosum aitab rahutute käte ja jalgade korral sisemise rahutuse vastu. Kogenud homöopaadid on maininud muid sobivaid ravimeid: Chamomilla (täiendava ülitundlikkuse ja tujutuse korral), Arsenicum album (ärevuse ja nõrkusega) ja Nux vomica (tööstressist tingitud sisemine rahutus).
Homöopaatia efektiivsust pole veel teaduslikult tõestatud.
Sisemine rahutus: millal on vaja arsti poole pöörduda?
Peaksite nägema arsti, kui:
- sisemine rahutus kestab kauem
- Eneseabimeetmed (rahustav tee, lõdvestusvõtted jne) ei leevenda sisemist rahutust.
- sisemise rahutusega kaasnevad muud füüsilised või vaimsed kaebused (näiteks kõrge vererõhk, depressioon)
Arst küsib kõigepealt üksikasjalikult teie haiguslugu (anamneesi). Oluline on näiteks teada, kui kaua teil on rahutus kestnud, kas teil on muid kaebusi ja milliseid ravimeid te võtate.
Selle teabe põhjal saab arst sageli saada algpõhjuse esialgseid viiteid. Erinevad uuringud võivad anda täiendavat olulist teavet, näiteks:
- Füüsiline läbivaatus koos vererõhu mõõtmisega
- Vereanalüüsid: need on kasulikud näiteks siis, kui hüpoglükeemia, hüpertüreoidism või kopsuemboolia võivad vallandada sisemise rahutuse.
- Pildiuuringud: kompuutertomograafia (CT) skaneeringud ja röntgenuuringud võivad olla informatiivsed, näiteks kui kahtlustatakse kopsuembooliat sisemise rahutuse põhjuseks. Ultraheli uuring (sonograafia) aitab selgitada võimalikku hüpertüreoidismi.
- Stsintigraafia: seda nukleaarmeditsiini protseduuri saab kasutada ka kopsuemboolia, aga ka hüpertüreoidismi tuvastamiseks. Lisateavet selle protseduuri kohta saate lugeda siit.
- Testid: küsimustikke ja teste kasutatakse siis, kui arstid kahtlustavad sisemise rahutuse põhjuseks psühholoogilisi põhjuseid, nagu skisofreenia või depressioon.
