Südame rütmihäirete klassifikatsioon Südame rütmihäired

Südame rütmihäirete klassifikatsioon

In bradükardia, süda lööb aeglaselt ja pulss on alla 60 löögi minutis. Bradükardia täheldatakse sageli võistlussportlastel, ilma et see oleks patoloogiline. Kaks kõige olulisemat südamehaigust, mis on seotud bradükardia Bradükardia = sisse tahhükardia the,en süda lööb ebatavaliselt kiiresti, pulss on üle 100 löögi minutis.

Tahhükardia võib tekkida ka intensiivse põnevuse ja füüsilise koormuse ajal. Tahhükardilise rütmi häired jagunevad nende päritolu järgi veelgi: Tahhükardilised supraventrikulaarsed rütmihäired (supraventrikulaarsed = supra- = üle-ventrikulaarsed = vatsakestest (kambrid), st kodades). Tahhükardiline ventrikulaarne düsrütmia põhjustab: Südame arütmia võib esineda ka füüsiliselt tervetel inimestel, nagu juba mainitud.

Seejärel esinevad need tavaliselt vaid aeg-ajalt eriolukordades ja on lühiajalised. Seevastu sageli esinevaid või kauakestvaid rütmihäireid võib tavaliselt seostada kolme konkreetse põhjusega: mitmesugused süda haigused on kõige sagedasem põhjus südame rütmihäirete tekkeks. Vähenenud hapnikuvarustuse või südamelihasrakkude otsese kahjustuse tõttu ei saa nad enam korralikult töötada. Südamehaigused, mis võivad põhjustada rütmihäireid, on

  • Südame isheemiatõbi (CHD),
  • Südamepuudulikkus (südamepuudulikkus),
  • Südameklapi defekt,
  • Südamelihase põletik või
  • Kõrge vererõhk.
  • Haige siinusündroom
  • AV-plokk
  • Supraventrikulaarsed ekstrasüstolid
  • Supraventrikulaarne tahhükardia
  • AV-sõlme taassisene tahhükardia = Wolff-Parkinson-White (WPW) sündroom
  • Kodade laperdus
  • Kodade fibrillatsioon
  • Ventrikulaarsed ekstrasüstolid
  • Ventrikulaarne tahhükardia
  • Ventrikulaarne laperdus
  • Ventrikulaarne virvendus
  • Ainevahetushäired, nt ravimite või hüpertüreoidismi tõttu
  • Südamehaigused, nt südameatakk
  • Kaasasündinud anomaaliad

Haigused, mis võivad põhjustada rütmihäireid

See hõlmab ainevahetushäireid, eelnevalt mainitud südamehaiguste, eriti südamehaiguste, riskifaktoreid.

  • Hüpertüreoidism: Hüpertüreoidismi korral suurenenud kilpnäärme sekretsioon hormoonid võib põhjustada tahhükardilisi arütmiaid.
  • Uneapnoe sündroom: uneapnoe sündroom viitab lühikeste pauside tekkele aastal hingamine une ajal. See võib põhjustada bradükardiat ja muud südamerütmihäired.
  • Hüpoksia (vähenenud hapnikuvarustus): südant võivad sekundaarselt kahjustada kopsuhaigused, mis põhjustavad organismi hapnikuvarustuse vähenemist või šokk tingimustel.

    See võib omakorda põhjustada arütmiate tekkimist.

  • Rasvumine (patoloogiline ülekaal): see on arütmiate, eriti kodade virvendusarütmia, aga ka CHD riskifaktor
  • Suhkurtõbi (suhkur): suhkurtõbi kahjustab keha suuri ja väikesi anumaid, see on CHD riskifaktor
  • Ravimid: paljud ravimid võivad kõrvaltoimena põhjustada rütmihäireid, seega on arütmiate tekkimisel hädavajalik täpne ravimite ajalugu.
  • Alkohol: alkoholi liigtarbimine võib põhjustada südamerütmihäired.
  • Stress: algul tahhükardia võib tekkida stressi tõttu, mis stressi pikenemisel ja tahhükardia püsimisel võib areneda südame rütmihäireks.
  • Pulmonaalne hüpertensioon (pulmonaalne hüpertensioon): südame parem pool peab püsivalt pumba vastu pumpama kõrge vererõhk kopsudes. Kui aga süda ei suuda enam vajalikku survet avaldada, on parem vatsake ja parempoolne aatrium südames suureneb. Tulemuseks on südame rütmihäired.