Sülg – koostis ja funktsioon

Mis on sülg?

Sülg on suuõõnes asuvate süljenäärmete lõhnatu ja maitsetu eritis. Seda toodavad peamiselt kolm suurt näärmet: kahepoolne kõrvasülmenääre (sülmenääre), submandibulaarne nääre (submandibulaarne näär) ja keelealune nääre (sublingvaalne nääre).

Lisaks on põse-, suulae- ja neelu limaskestal ning keelepõhjas arvukalt väikseid süljenäärmeid.

Sülje koostis

Keha toodab umbes 0.5–1.5 liitrit sülge päevas. Sekreedi koostis sõltub tootvast näärmest:

  • Parotiid toodab "lahjendussülge", õhukest madala valgusisaldusega sekretsiooni, mis moodustab umbes veerandi kogu süljest.
  • Alalõualuu süljenääre toodab selget, valgurikast ja nõrgalt filamentset "määritavat sülge", mis moodustab umbes kaks kolmandikku päevas toodetavast sülje kogusest.

Üks liiter sülge sisaldab kokku umbes 1.4–1.6 grammi valku limana (mutsiinina) mukoproteiinide (süsivesikute sisaldusega valgud) kujul. Mutsiinid moodustavad suuõõne (samuti söögitoru, mao ja soolte) seinale limakile.

Süljes leidub ka ammoniaaki, kusihapet ja uureat, veidi foolhapet ja C-vitamiini. Samuti on olemas elektrolüüdid, nagu naatrium ja kaalium.

Teine süljes sisalduv ensüüm on lipaas, mis lõhustab rasvu ja mida eritavad keelenäärmed. See ensüüm on eriti oluline imikutele, eriti rinnapiimas sisalduva rasva seedimisel. See piimarasv katab suure osa imikute energiavajadusest.

Sülje sekretsioon

Sülje sekretsiooni vallandavad refleksiivselt suu limaskesta keemiline ärritus (kontakt toiduga) ja mehaanilised stiimulid (närimine). Süljevoolu käivitavad ka lõhna- ja maitsestiimulid (nagu hea röstimis- või sidrunilõhn), näljatunne ja psühhogeensed tegurid.

Kui me magame või vedelikupuuduses, eritub vähe sülge.

Mis on sülje funktsioon?

Süljel on mitmeid funktsioone:

  • See on toiduainete lahusti, mida lahustunud kujul tunnevad ära ainult keele maitseretseptorid.
  • See sisaldab seedeensüüme, nagu rasva lõhustav lipaas ja süsivesikuid lõhestav ⍺-amülaas.
  • Teised sisalduvad ensüümid on lüsosüüm ja peroksidaas. Lüsosüüm võib lõhustada bakterite seinakomponente; peroksidaasil on mittespetsiifilised antibakteriaalsed ja viirusevastased omadused.
  • Sülg sisaldab ka immunoglobuliini A (IgA): seda tüüpi antikehad võivad patogeene tõrjuda.
  • Sülg niisutab suuõõnde, mis on selge häälduse jaoks oluline.
  • See hoiab suu puhtana, loputades pidevalt suuõõnt ja hambaid.

Millised süljega seotud probleemid võivad tekkida?

Äge parotiit on põhjustatud viirustest või bakteritest. Näiteks mumpsiviirus on sagedane valusalt paistes kõrvasüljenäärmete põhjus. Küll aga võib ka parotiit ikka ja jälle korduda ehk olla krooniline korduv. Antud juhul pole põhjus veel lõplikult välja selgitatud.

Kui sülje koostis muutub näiteks haiguse või ravimite tõttu, võib tekkida süljekivi – näärmesekreedi komponentidest koosnev kõva konkreet. Süljekivid võivad ummistada süljenäärme erituskanali, põhjustades näärme turset.

Süljetsüstid võivad olla kaasasündinud näärmete suurenemine või olla tingitud sülje kogunemisest kivide tõttu.