Mis on sapp?
Sapp on kollane kuni tumeroheline vedelik, mis koosneb umbes 80 protsendi ulatuses veest. Ülejäänud umbes 20 protsenti koosneb peamiselt sapphapetest, aga ka muudest ainetest nagu fosfolipiidid (nt letsitiin), ensüümid, kolesterool, hormoonid, elektrolüüdid, glükoproteiinid (süsivesikute sisaldusega valgud) ja jääkained. See sisaldab ka metaboolseid laguprodukte, nagu bilirubiin, mis tekib punaste vereliblede lagunemisel ja vastutab eritiste värvuse eest.
Mis on sapi funktsioon?
Sapphapped aktiveerivad kõhunäärme ja peensoole rasvu ja valke lõhestavad ensüümid. Nad emulgeerivad toiduga sisse võetud rasvu, nii et rasva lõhustavad ensüümid saaksid neid lagundada. Laguproduktidega (vabad rasvhapped, monoglütseriidid) moodustavad sapphapped nn mitselle (sfäärilised agregaadid) ja võimaldavad seega nende imendumist, kuid jäävad ise soolestikku ja saavad “toimida edasi”.
Peensoole alumistes osades imendub enamik sapphappeid ja suunatakse portaalveeni kaudu tagasi maksa (enterohepaatiline tsirkulatsioon) – need lähevad seetõttu teatud määral taaskasutusse ja neid tuleb pidevalt toota väikestes kogustes.
Kus sapp toodetakse?
Sapp toodetakse maksarakkudes (umbes 0.5–1 liiter päevas) õhukese sekretsioonina. Seda nimetatakse maksa sapiks. See eritub rakkudevahelistesse torukujulistesse piludesse, nn sapi kapillaaridesse või tuubulitesse. Väikesed tuubulid ühinevad, moodustades suuremaid ja viivad lõpuks ühisesse maksajuhasse. See hargneb kaheks haruks: üks avaneb sapipõide kui ühine sapijuha. Teine viib kaksteistsõrmiksoole, peensoole ülemisse sektsiooni, kui suur sapijuha.
Milliseid probleeme võib sapp põhjustada?
Sapikoolikud või kõrge soolesulgus võivad põhjustada sapi oksendamist (kolemeesi).
Kui sapis on liiga palju kolesterooli või bilirubiini, võivad need sadestuda ja moodustada "kive" (kolesteroolikivid, pigmendikivid). Selline sapikivitõbi võib põhjustada täiendavaid tüsistusi, nagu kollatõbi (ikterus) või põletik.
