Mis on sidekesta?
Konjunktiiv on limaskestataoline koekiht, mis ühendab silmamuna (bulbus oculi) silmalaugudega. See on hästi verega varustatud, läbipaistev, niiske, sile ja läikiv. Silmalaugu piirkonnas on konjunktiiv kindlalt sulanud. Silmamuna asub see mõnevõrra lõdvemalt. Konjunktiiv katab kõvakest kuni sarvkesta servani. Silma iirist ja pupilli katvas sarvkesta piirkonnas ei ole sidekesta, muidu oleks sarvkest hägune.
Konjunktiiv on väliste stiimulite suhtes väga tundlik.
Konjunktiivi kolm osa
Konjunktiiv koosneb kolmest osast:
- Silmalaugude konjunktiiv: see katab silmalaugude sisemuse. Meditsiiniline termin: conjunctiva tarsi või tunica conjunctiva palpebrarum.
- Konjunktiiv: see katab silmamuna esiosa, nähtava osa. Meditsiiniline termin: Conjunctiva bulbi või Tunica conjunctiva bulbi.
- Ülemine ja alumine sidekesta kott: need kaks volti moodustavad ülemineku silmalau ja sidekesta vahel. Konjunktiivikotti meditsiiniline termin on saccus conjunctivalis.
Konjunktiiv koosneb mitmest rakukihist. Aeg-ajalt on sellesse keratiniseerunud lameepiteeli sisestatud lima moodustavaid pokaalrakke ja täiendavaid pisaranäärmeid. Sidekesta sekreet niisutab silma ja on pisarakile oluline komponent.
Selle all – basaalmembraaniga eraldatud – on lahtise sidekoe kiht (lamina propria; subconjunctiva). Seda läbivad paljud peened veresooned.
Konjunktiivi veresooned on tavaliselt nähtamatud. Kui silm on ärritunud, täituvad need üha enam verega (konjunktiivisüst) – silm muutub punaseks.
Sidekesta on tugevalt ja liikumatult kinnitatud silmalaugude kõhre (tarsus palpebrae) külge, poolkuukujulise painduva sidekoeplaadiga ülemises ja alumises silmalaugus, mis annab silmalaugudele teatud tugevuse.
Silma sisenurga piirkonnas väike kumer limaskestavolt (plica semilunaris conjunctivae). See on algeline jäänuk hästi liikuvast, loomadel säilinud nitseerivast membraanist, mida nimetatakse ka "kolmandaks silmalauguks".
Silmalaugude dorsaalsel pinnal on sidekesta folliikuleid, mis sisaldavad plasmarakke ja lümfotsüüte, mis pakuvad barjääri patogeenidele ja osalevad immuunvastuses.
Tundlik ja imav
Kuna sidekesta on tugevalt läbi imbunud tundlikest närvidest, on see vastavalt tundlik stiimulitele, võõrkehadele vms. Samuti on see väga imav, mistõttu tilgutatakse paljusid silmaravimeid konjunktiivikotti.
Milliseid probleeme võib konjunktiiv põhjustada?
Konjunktiivis võivad esineda erinevad kaebused ja haigused.
Keemilised põletused
Tugevate hapete, leeliste või muude kemikaalidega seotud õnnetused võivad põhjustada sidekesta ja sarvkesta keemilisi põletusi. Halvimal juhul kaotab haige silm nägemise.
Silmapõletuse korral on vajalik kiire tegutsemine! Kemikaalidega juhtunud õnnetuste korral hoiatage alati päästeteenistust.
Konjunktiivi põletik
Konjunktiviidi (sidekesta põletik) tunneb ära “punase” silma, võõrkehatunde silmas ja vesise, limase või isegi mädase eritise järgi. Põletiku võimalikud vallandajad on mitmesugused:
Muudel juhtudel on põletik allergia tagajärg: Näiteks võib kodutolmuallergia, loomakarvade allergia või heinapalaviku taustal tekkida nn rinokonjunktiviit. See on kombinatsioon nina limaskesta põletikust (koos nohu või kinnise ninaga) ja sidekesta põletikust.
Väga sageli vallandavad konjunktiviidi aga ka mittespetsiifilised stiimulid. Need sisaldavad:
- Suits
- Tolm
- soojus
- Külm
- Tuul
- UV-valgus
- Silmade ülekoormus, nt pika arvutiga töötamise, kurnatuse, unepuuduse või prillide ebaõige korrigeerimise tõttu
- Silmalaugude vale asetus: ektroopion (silmalau väljapoole pööramine) ja entroopion (silmalau sissepoole pööramine)
- Trihhiaas: ripsmete sissepoole pöördumine ilma entroopiata – ripsmed hõõruvad sidekesta, mis võib põhjustada selle põletikku
