Sissejuhatus
Ligikaudu 60% kõigist inimestest kannatab vähemalt üks kord oma elus ninaverejooks (ladina: ninaverejooks). Lisaks erinevatele põhjustele, näiteks kuivanud limaskestale või geneetilisele eelsoodumusele, arutatakse selle põhjusena sageli ka stressi ninaverejooks.
Kriitikud on aga eriarvamusel, kas stress on tegelikult võimalik põhjus. Näiteks väidavad nad, et stressi põhjustab võib-olla palju tõenäolisemalt ninaverejooks ise ja mitte vastupidi. Siiani on aga kuulus küsimus “kana või muna?” ei ole veel lõplikult selgitatud.
Põhjus
Stress põhjustab nn sümpaatilise aktiveerumist närvisüsteem“. See tahtmatu osa närvisüsteem paneb meie keha lihtsalt öeldes valmisolekusse võitlema ja põgenema. Sümpaatne närvisüsteem viib seega üldiselt paljude keha funktsioonide, näiteks südamelöögi aktiivsuse suurenemiseni.
Antagonistina onparasümpaatiline närvisüsteem”Vastutab kõigi seedimise ja taastumisega seotud funktsioonide eest. Füüsiline või psühholoogiline stress viib lõppkokkuvõttes sümpaatiline närvisüsteem. Selle tulemusena vabastavad näiteks meie neerupealised hormooni adrenaliini, mis suureneb süda määr ja veri surve.
See suurendab veri voolu sisse laevad, Sealhulgas nina limaskesta. Kui veri voolama väikeses laevad on liiga kõrge, võivad need kahjustada või isegi lõhkeda. Mõjutatud kannatavad siis ninaverejooksu käes!
Jällegi tuleb välja tuua, et kirjeldatud seost pole üheski teaduslikus uuringus piisavalt tõestatud! Kui stressiolukordades esineb ninaverejooksu sagedamini, on võimalik ka haiguse põhjus. Esiteks arteriaalne kõrge vererõhk tuleb mainida.
Kui asjaomasel isikul juba on kõrge vererõhk puhkeasendis piisab ninaverejooksu tekitamiseks mõnikord isegi kergest stressist. Õnneks kõrge vererõhk on üks kõige paremini ravitavaid haigusi. Kuna pikaajalistel kõrgenenud väärtustel võivad olla tõsised tagajärjed (näiteks a insult or süda rünnak), peate kindlasti pöörduma perearsti poole, kui kahtlustate, et teil on kõrge vererõhk.
Väga harva on ninaverejooks isegi haiguse ainus sümptom (“jäämäe tipp”). Lisaks orgaanilistele haigustele võivad rolli mängida ka vaimuhaigused. Näiteks paanikahäired võivad subjektiivselt vallandada äärmiselt stressirohke olukorra ja tõusta vererõhk ebaproportsionaalselt.
