Veel mõni aeg tagasi oli teie laps päikesekiir, kes vaatas kõiki uudishimulikult, kuid päevast päeva reageerib ta oma keskkonnale tõrjuvalt. Üks lühike silmside ja kõik on läbi: laps pöördub ära, hoiab väikseid käsi näo ees, päästab end ema süles või lausa nutab.
Seletus on lihtne: teie laps on võõras! Kuid see pole põhjust muretsemiseks. Tegelikult on kummalisus teie lapse arengu oluline etapp ning emotsionaalse ja sotsiaalse küpsuse märk.
Millal saavad beebid võõraks?
Kui imikud hakkavad tundma end imelikult ja kui selgelt see on, sõltub teie lapse isiklikust tempost ja individuaalsest iseloomust.
Ebakindlus võõraste suhtes suureneb tavaliselt 4.-8. elukuu vahel. Arengupsühholoog Réné A. Spitz andis seetõttu kummalisuse faasile nimetuse “8-kuuline ärevus”.
Miks lapsed tunnevad end imelikult?
Võõra faasis hakkab teie laps eristama tuttavat ja võõrast. Isegi esimestel kuudel tunneb see ema ja isa ära nende hääle ja lõhna järgi. Mõni kuu hiljem tunneb ta aga selgelt ära ka oma lähimate hooldajate näo ja eristab neid vähem tuttavatest inimestest.
Kummalisus on seega lihtsalt loomulik ja eluterve distants võõrastega. Evolutsioonilisest vaatenurgast on kummalisus oluline ellujäämise kaitsemehhanism.
Kummaline: hirm eraldatuse ees
Kummalisus väljendab ka teist olulist aspekti: eraldumisärevus. Esimeste elukuude jooksul on laps õppinud, et tema hooldaja hoolitseb tema eest usaldusväärselt ja rahuldab tema vajadused. Tema eest hoolitsetakse ja ta saab toitu, armastust ja lohutust.
Sellest turvatundest kujuneb välja nn baasusaldus, mis saab hiljem ka inimestevaheliste suhete jaoks määravaks. Kuid selles etapis sõltub teie laps endiselt täielikult teist. Niipea, kui lahkute ruumist või nende vaateväljast, reageerivad nad rahutuse või isegi paanikaga.
Kummalisus – märk turvalisest kiindumusest
Olgu see intensiivne või ainult kerge: kui teie beebi on teiste poolt võõrandunud, on teie ja teie lapse vahel kindel ja stabiilne side. Teie laps teab, et teie sees on usaldusväärne tugijaam, kui ta on ahastuses, ärevil või ebakindel. Ainult nende teadmistega saavad nad julgelt oma keskkonda uurida ning arendada avatud ja enesekindlat isiksust.
Kummalisus: ohuolukorra hindamine
Liiga suur ettevaatlikkus on lapsele sama kahjulik kui liiga vähene. Liiga murelikud vanemad võivad oma järglaste tegevusjanu pidurdada. Liiga muretu suhtumine annab lapsele mõista, et võõrad inimesed üldjuhul ohtu ei kujuta.
Mida teha, kui teie laps on võõras?
Lapsevanematena ei saa te oma last õpetada võõraks olemist lõpetama – ega peaks ka seda tegema. Toetage oma last võõraste faasis, pakkudes talle turvatunnet ja turvatunnet.
Kui teie laps on võõras, ärge suruge teda sugulaste sülle, kui nad seda tõesti ei taha. Samas ei tohiks ka võõrast last üle kaitsta. Sotsiaalsed oskused, mis on olulised kogu tema ülejäänud eluks, saavad areneda ainult kontakti kaudu teiste inimestega.
Näpunäiteid kummalisusega toimetulemiseks?
Järgmised meetmed aitavad teie lapsel võõraste faasis harjuda uue inimesega, näiteks lapsehoidjaga:
- Ole kannatlik!
- Looge koos selle uue inimesega järk-järgult kontakti.
- Kaasake inimene tegevustesse: mängimine, toitmine, mähkmete vahetamine.
- Teatage lahkumisest ning olge positiivne ja rõõmsameelne – ärge hiilige minema.
- Proovisõit käeulatuses: lahkuge ruumist alguses vaid korraks ja suurendage järk-järgult oma eemalolekut.
Kui beebid pole võõrad
Arengupsühholoogide jaoks on kõrvalekalduv käitumine märk sellest, et side on vähem stabiilne. Kui beebi ei ole võõrandunud, on selle põhjuseks tavaliselt hooldajaga saadud negatiivsed kogemused. Kui see kogeb tagasilükkamist, eemalolevat käitumist, meeleolumuutusi, emotsionaalset külmust, hoolimatust või väärkohtlemist, on side häiritud.
Kummalisus – iseloomu küsimus
Kiindumuskäitumine on samuti geneetiliselt ette programmeeritud ega sõltu ainult ema või teiste lähedaste hooldajate käitumisest. Näiteks on uljaspead, kes viskavad end julgelt kõigesse, ja arglikke jänkusid, kes uurivad ettevaatlikult ja tinglikult kõike uut.
Beebi võõrandumise ulatust mõjutab seega ka lapse iseloom. Vanemad saavad selle vastu midagi ette võtta, st pidurdada või julgustada ning oma käitumisega lapse suhtumist positiivselt mõjutada. Kuid olenemata sellest, kas teie laps on väga või väga võõras, olge talle turvaline varjupaik, kust ta saab uutele seiklustele asuda!
