Mis on õlavarreluu?
Õlavarreluu on õlavarreluu – pikk sirge torukujuline luu, mis jaguneb ülemiseks (proksimaalseks) otsaks, keskmiseks osaks (õlavarreluu, corpus humeri) ja alumiseks (distaalseks) otsaks.
Ülemises, proksimaalses otsas – õla poole – on kerakujuline pea (caput humeri), mida katab paks kõhrekiht. Õlavarreluu pea pindala on umbes neli korda suurem kui õla glenoidi õõnsus. See ebaproportsionaalsus ja asjaolu, et glenoidi õõnsus on suhteliselt tasane, võimaldavad õlaliigesel olla väga liikuvad: sellel on liigestest suurim ümbermõõt ja see võimaldab käel liikuda igas suunas.
Otse õlavarreluu pea all on õlavarreluu eraldatud kaelast (collum anatomicum) tagasitõmbega, mille all on kaks tugevat tuberkuli (tuberculum majus ja tuberculum minus) – kinnituspunktid erinevatele lihastele.
Õlavarreluu alumine distaalne ots on ristlõikega kolmnurkse kujuga. Teravad külgmised servad lõpevad kahe kübaraga (mediaalne ja lateraalne epikondüül), mida on selgelt tunda küünarliigese sise- ja välisküljel. Küünarvarre painutavad lihased pärinevad esipinnalt. Mööda selga kulgeb ulnaarnärvi soon. Löök või löök selles punktis käivitab elektrilöögitaolise valu, mis kiirgub väikesesse sõrme.
Mis on õlavarreluu funktsioon?
Õlavarreluu ülemine ots moodustab õlaliigese liigesepea. Õlavarreluu alumine ots koos kahe küünarvarre luu, raadiuse ja küünarluuga on seotud küünarliigese struktuuriga.
Õlaliigese erinevate liigutuste eest vastutavad erinevad lihased, mis kinnituvad õlavarreluu külge, näiteks deltalihas, mis on osa õla lihaskonnast. Õlavarres on ka teisi lihaseid, mis vastutavad liigutuste eest nii õlaliigeses kui ka küünarliigeses. Nende hulka kuuluvad näiteks kahepealine käelihas (õlavarre kahepealihas), käe painutaja (õlavarrelihas) ja kolmepealine käelihas (triitseps brachii lihas).
Kus asub õlavarreluu?
Milliseid probleeme võib õlavarreluu põhjustada?
Õlaliigese ehitusel osaleb õlavarreluu pea – kõige liikuvam, aga ka kõige vähem turvaline liiges kehas. Kuna liigesekapsel on pika laia koti kujuga, võimaldab see õhu sisenemisel õlavarreluu pea liigesepesast välja libiseda kuni 1.5 sentimeetrit. Liigeskapsel on ka eesmises piirkonnas väga õhuke. Üldiselt viib see kergesti liigese nihestamiseni (luksatsioonini) eesmise suunas.
Valulik tennise küünarnukk (epicondylitis humeri radialis) on põhjustatud õlavarreluu alumises otsas küünarnuki välisküljele kinnituva kõõluse ülekoormusest, mis vastutab randme pikendamise eest. Kui aga randme painutajalihased on ülekoormatud, on kahjustatud küünarnuki sisekülg ja seda nimetatakse golfimängija küünarnukiks (epicondylitis humeri ulnaris).
Eriti eakad osteoporoosi põdevad inimesed võivad kukkumisel kergesti õlavarreluu pea murda (õlavarreluu peamurd, õlavarreluu alaosa murd). Õlavarreluu võib murduda ka mujal, näiteks võlli piirkonnas.
Impingement-sündroomi korral jäävad kapsli pehmed osad (nt kõõlused) lõksu akromioni ja õlavarreluu pea vahelises liigeseruumis, mis on üsna valus.
