Lühiülevaade
- Kirjeldus: luksumine (Singultus) on hicksen, mis võib esineda neli kuni 60 korda minutis.
- Põhjus: diafragma tõmblev kokkutõmbumine, mille tagajärjeks on äkiline sügav sissehingamine suletud häälesilmaga – hingamisõhk põrkab ära, kostub luksumine.
- Käivitajad: nt alkohol, kuumad või külmad toidud ja joogid, kiirustav söömine, haigused nagu põletikud (maos, söögitorus, kõris jne), reflukshaigus, haavandid ja kasvajad.
- Millal pöörduda arsti poole? Kui luksumine püsib pikka aega või kordub sageli, tuleks pöörduda pere- või üldarsti poole, et välistada haiguse põhjus.
- Diagnoos: patsiendi küsitlus, füüsiline läbivaatus, vajadusel täiendavad uuringud nagu röntgen, bronhoskoopia, vereanalüüs jne.
- Ravi: Enamasti ei vaja luksumine ravi, kuna see kaob iseenesest. Vastasel juhul võivad abiks olla näpunäited, nagu lühiajaline hinge kinnihoidmine või väikeste lonksudena vee joomine. Kroonilise luksumise korral määrab arst mõnikord ravimeid. Kasulikud võivad olla ka hingamistreeningud, käitumisteraapia ja lõõgastustehnikad.
Luksumine: põhjused ja võimalikud haigused
Peamised vastutavad selle diafragma refleksi eest on freniaalne närv ja kraniaalnärv vagus, mis reageerivad tundlikult teatud välistele stiimulitele. See võib olla näiteks liiga kuum või külm toit, liiga kiirustav neelamine, alkohol või nikotiin. Erinevad haigused võivad aga luksumist vallandada ka eelnimetatud närvide või otse diafragma kaudu.
Kui luksumine kestab kauem kui kaks päeva, nimetatakse seda krooniliseks luksumiseks. Sageli pole põhjust võimalik tuvastada.
Üldised luksumise käivitajad
- kiirustades söömist ja neelamist
- kõht väga täis
- kuumad või külmad toidud või joogid
- gaseeritud joogid
- alkohol
- nikotiin
- stress, põnevus, pinge või ärevus
- depressioon
- Rasedus, kui embrüo surub vastu diafragmat
- Kõhuõõneoperatsioonid, mis ärritavad või mõjutavad närve
- gastroskoopia, mis ärritab kõri ja sealseid närve
- mõned ravimid, näiteks anesteetikumid, rahustid, kortisoonipreparaadid või epilepsiavastased ravimid
haigused kui luksumise põhjus
- Seedetrakti põletik (gastroenteriit)
- Gastriit (mao limaskesta põletik)
- Ösofagiit (söögitorupõletik)
- Larüngiit (kõri põletik)
- Farüngiit (kurgu põletik)
- pleuriit (pleura põletik)
- Perikardiit (südamekoti põletik)
- Ajupõletik (entsefaliit)
- Meningiit (ajupõletik)
- Reflukshaigus (krooniline kõrvetised)
- Diafragma kahjustus (nt hiatal song)
- Maohaavand
- Kraniotserebraalne trauma või ajuverejooks, suurenenud koljusisene rõhk
- Kilpnäärme ületalitlus (kilpnäärme ületalitlus)
- Maksahaigus
- Diabeet või muud ainevahetushäired
- Südameatakk
- Insult
- Neerupuudulikkus või neeruhäired
- hulgiskleroos
- Kasvaja söögitorus, maos, kopsus, eesnäärmes, ajus või kõrvas või kurgus
- suurenenud lümfisõlmed (kõht/rind)
Luksumine lastel
Luksumine ei puuduta ainult täiskasvanuid: luksuda võivad ka imikud ja väikelapsed. Tegelikult teevad nad seda sageli sagedamini kui teismelised ja täiskasvanud. Isegi üsas võib sündimata lapsel tekkida luksumine, mida emad mõnikord tunnevad.
Mis aitab luksumise vastu?
Luksumine kaob tavaliselt iseenesest. Seal on palju nõuandeid, mida saate luksumise korral ise teha: juua klaas vett, pista suhu lusikatäis suhkruga äädikat ja neelata aeglaselt või lasta end ehmatada – näpunäiteid ja kodused abinõud luksumise vastu on nii mitmekesised kui ka seiklushimulised. Ja peaaegu kõigil neil puudub teaduslik alus. Sellegipoolest võivad need aidata hingamist rahustada ja pinges diafragmat lõdvendada.
Näiteks kui jood väikeste lonksudena klaasi vett, hoiad automaatselt hinge kinni. Sama kehtib ka äädika kohta suhkruga, mis sulab keelel ja neelatakse aeglaselt alla. Teised näpunäited luksumise vastu hõlmavad keele välja torkamist või mõneks hingetõmbeks tagasirullimist. See tagab, et hingamine toimub rohkem kõhu kaudu ja muutub rahulikumaks. Diafragmas olev spasm võib vabaneda.
Luksumise vastu aitab mõnikord nn Vasalva meetod, mis vabastab ka survest kõrvadele: Hoia nina kinni, sulge suu ja seejärel pinguta hingamislihaseid, nagu hingaksid välja. Surve surub kuulmekile väljapoole ja surub kokku rindkere. Hoidke seda survet umbes kümme kuni 15 sekundit. Jällegi, ärge üle pingutage treeningu surve ja kestusega.
Kui reageerite külmadele, kuumadele või vürtsikatele toitudele ja jookidele sageli luksumisega, ei pea te neist tingimata täielikult loobuma. Selle asemel tuleks söömise ja joomise ajal pöörata erilist tähelepanu rahulikule ja ühtlasele hingamisele. Samuti peaksite seda tehes istuma lõdvestunud ja püsti.
Mis aitab kroonilise luksumise vastu?
Mõnda patsienti võivad aidata ka teatud ravimid epilepsiahoogude vastu (epilepsiavastased ravimid), näiteks gabapentiin või karbamasepiin. Olenevalt luksumise põhjusest võib arst soovitada ka näiteks rahusteid, neuroleptikume või kanepitooteid.
Kroonilist luksumist, millel puudub tuvastatav põhjus (idiopaatiline luksumine), saab teatud määral ravida ka ravimitega.
Alternatiivina või täiendusena ravimitele võib aidata hingamistreening või käitumisteraapia. Nendel kursustel õpivad haiged luksumist ära hoidma ja tekkivaid luksumisi hajutama. Sama eesmärki täidavad ka erinevad lõõgastustehnikad, mis aitavad rahustada kontrolli alt väljuvat diafragmat.
Luksumine: millal on vaja arsti poole pöörduda?
Helistage viivitamatult kiirabiarstile, kui lisaks luksumisele ilmnevad ka muud sümptomid, nagu peavalu, nägemishäired, kõnehäired, halvatus, iiveldus või peapööritus. See võib siis olla insult, mida tuleb kohe ravida!
Luksumine: mida arst teeb?
Krooniliste või sagedaste luksumiste korral pöördub esmalt pere- või üldarsti poole. Täpsema pildi sümptomitest ja võimalikest põhjustest saab ta esmalt patsiendi küsitluse (anamneesi) kaudu. Võimalikud küsimused on järgmised:
- Millal luksumine tekkis?
- Kui kaua see kestis või kui kiiresti see tagasi tuli?
- Kuidas kogesite luksumist, kui ägedad olid luksumised?
- Kas pidite ka röhitsema?
- Kas teile meenuvad mõned levinumad singultuse vallandajad, nagu külm toit, kiirustav söömine, alkohol või sigaretid?
- Kas teil on praegu stress või muu psühholoogiline stress?
- Kas te võtate mingeid ravimeid? Kui jah, siis milliseid ja kui sageli?
See tekitab mõnikord juba kahtlust, mis luksumise vallandab. Diagnoosi kinnitamiseks võib arst teha täiendavaid uuringuid või suunata patsiendi eriarsti, näiteks sisearsti, gastroenteroloogi, neuroloogi või endokrinoloogi vastuvõtule. Edasised uuringud sõltuvad konkreetsest haiguskahtlusest. Muu hulgas tulevad kõne alla järgmised asjad:
- Refluksi kahtluse korral pH mõõtmine või prooviravi happe inhibiitoritega
- Esofagoskoopia ja gastroskoopia, et välistada muuhulgas reflukshaigus või maohaavand.
- Kaela ja kõhu ultraheliuuring
- Rindkere ja kõhu röntgenuuring
- Hingamisfunktsiooni test, et tuvastada ebakorrapärasusi hingamislihastes ja eriti diafragmas, samuti kontrollida kopsude aktiivsust
- Bronhoskoopia (bronhide uurimine)
- Põletikumarkerite ja võimalike puuduste vereanalüüs
- elektrokardiograafia (EKG) ja südame ultraheli (ehhokardiograafia), kui süda võib olla haaratud
- Kaela ja rindkere piirkonna kompuutertomograafia (CT).
- Tserebrospinaalvedeliku proovide võtmine (nimmepunktsioon), kui kahtlustatakse närvi- või ajukelmepõletikku
- Magnetresonantstomograafia (MRI) või kompuutertomograafia (CT), kui kahtlustatakse närvikahjustust
- Veresoonte ultraheli (Doppleri sonograafia) võimaliku südameinfarkti või insuldi korral
Kui luksumisele põhjust ei leita, räägib arst idiopaatilisest kroonilisest luksumisest. Siiski on see üsna haruldane.
