E-vitamiini puudus: põhjused
E-vitamiini puudus on tööstusriikides väga ebatõenäoline. Saksa, Austria ja Šveitsi toitumisühingute (DACH kontrollväärtused) soovitatud päevane kogus 11–15 milligrammi tervetele täiskasvanutele on kergesti saavutatav tasakaalustatud mitmekesise toitumisega.
Raseduse ja imetamise ajal suureneb veidi E-vitamiini vajadus ja seega ka defitsiidi oht. E-vitamiini puudus on aga palju tõenäolisem rasvade imendumise häirete korral soolestikus. Toimiv rasvade imendumine on eelduseks, et soolestik saaks omastada ka rasvlahustuvat E-vitamiini. Rasvade imendumise häire koos E-vitamiini vaeguse ohuga on ette nähtud näiteks järgmistel juhtudel:
- kõhunäärme kroonilised funktsionaalsed häired, nt krooniline pankreatiit (kõhunäärme krooniline põletik)
- sapphapete puudus (vajalikud rasvade imendumiseks)
- Gluteenitalumatus
- põletikuline soolehaigus
E-vitamiini vaeguse kõige raskem vorm on põhjustatud geneetilistest defektidest. Väga harvaesineva haiguse “Perekondlik isoleeritud E-vitamiini vaegus” (FIVE) korral on E-vitamiini (või α-tokoferooli) metabolism maksas häiritud. See praktiliselt ei eraldu vereringesse ja seetõttu ei saa organism seda kasutada.
E-vitamiini puudus: sümptomid
Puudus diagnoositakse individuaalse riskiprofiili, toitumisharjumuste uuringu (toitumislugu) ja laboratoorsete analüüside põhjal. E-vitamiini vaeguse korral leitakse vähem kui 5 milligrammi α-tokoferooli liitri vere kohta.
Siiski võib kuluda aastaid, enne kui E-vitamiini puudus põhjustab sümptomeid. Nende puuduse tunnuste hulka kuuluvad:
- Immuunsüsteemi nõrkus
- Vereringehäired (kätes ja jalgades ning hiljem südames ja ajus).
- tahtmatu värisemine (treemor)
- kahjustatud refleksid
- lihasnõrkus
- vaimne aeglustumine (peetus)
- võrkkesta haigus (retinopaatia)
E-vitamiini puudust ravitakse vitamiinilisanditega. Annustamine sõltub sümptomite tõsidusest, vaeguse põhjusest ja individuaalsetest riskiteguritest.
E-vitamiini puudus: mõju raseduse ajal
Saksamaa, Austria ja Šveitsi toitumisühingud soovitavad rasedatele E-vitamiini päevaseks tarbimiseks 13 milligrammi. See on veidi rohkem, kui soovitatakse mitterasedatele naistele (12 milligrammi päevas). Need, kes võtavad regulaarselt oma dieeti E-vitamiini rikkaid toite (nt kvaliteetseid taimeõlisid), ei pea tavaliselt raseduse ajal puudust kartma.
Naised peaksid ka imetamise ajal jälgima, et nende E-vitamiini tarbimine oleks piisav. 17 milligrammi päevas on soovitatav päevane kogus isegi oluliselt suurem kui raseduse ajal.
