KOK: sümptomid, etapid, ravi

Lühiülevaade

Sümptomid: õhupuudus, köha, röga
Staadiumid: arstid eristavad nelja raskusastet (kuldne 1-4) koos suureneva sümptomikoormusega kuni püsiva hingelduseni puhkeolekus.
Põhjused ja riskitegurid: peamiselt suitsetamine (krooniline suitsetaja köha), ka õhusaaste ja teatud kopsuhaigused
Diagnoos: kopsufunktsiooni test, veregaaside analüüs, rindkere röntgenuuring (rindkere röntgen), verenäitajad
Ravi: täielik suitsetamisest loobumine, bronhodilataatorid ja põletikuvastased ravimid, treening, hingamis- ja füsioteraapia, pikaajaline hapnikravi, operatsioon (sh kopsusiirdamine)
Kulg ja prognoos: Sõltub sellest, kas kopsuhaiguse progresseerumist on võimalik pidurdada. Kõige olulisem element on suitsetamisest loobumine.
Ennetamine: Kõige olulisem meede on nikotiinist hoidumine.

Mis on KOK?

KOK-i peetakse sageli "suitsetaja kopsuks" või "suitsetaja köhaks". Ometi on KOK tõsine kopsuhaigus, mis kord juba alguse saanud progresseerub ja viib sageli enneaegse surmani.

KOK on laialt levinud ning hinnangute kohaselt kannatab selle haiguse all peaaegu kaksteist protsenti kõigist inimestest maailmas. See muudab KOK-i mitte ainult kõige levinumaks krooniliseks hingamisteede haiguseks, vaid ka üheks kõige levinumaks haiguseks.

KOK-i haigestuvad peamiselt üle 40-aastased inimesed. Samas arvavad eksperdid, et tulevikus haigestuvad üha enam ka nooremad inimesed, sest paljud noored hakkavad suitsetama väga varakult – see on KOK-i kõige olulisem riskitegur.

KOK-i põhjustab umbes 90 protsendil juhtudest tubakasuitsu sissehingamine.

KOK: määratlus ja olulised terminid

Mis täpselt on KOK? Lühend tähistab ingliskeelset terminit “chronic obstructive pulmonary disease”. Saksa keeles tähendab see "krooniline obstruktiivne kopsuhaigus". Obstruktiivne tähendab, et haiguse tagajärjel on hingamisteed ahenenud. Seda seisundit ei saa täielikult tagasi pöörata isegi ravimitega. Seetõttu jääb KOK eluaegseks ega ole ikka veel ravitav.

Kopsuhaigus KOK on tavaliselt kroonilise obstruktiivse bronhiidi (COB) ja emfüseemi kombinatsioon. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on krooniline bronhiit, st püsiv bronhide põletik, kui köha ja röga püsivad kahel järjestikusel aastal vähemalt kolm kuud. Umbes igal viiendal patsiendil tekib ka krooniline hingamisteede ahenemine. Seejärel räägivad arstid kroonilisest obstruktiivsest bronhiidist.

KOK-iga seoses kasutatakse sageli ka terminit ägenemine. See tähistab KOK-i episoodilist äkilist süvenemist. Sümptomid nagu krooniline köha, õhupuudus ja limalaadne röga suurenevad ägedalt. Ägenemised on paljudele haigetele stressirohke ja ähvardav sündmus. KOK-i ägenemine on märk kopsufunktsiooni kiirest halvenemisest. Kui ägenemine on seotud infektsiooniga, nimetavad arstid seda ka nakatunud KOK-iks.

KOK ise ei ole nakkav, erinevalt hingamisteede infektsioonidest, mis soodustavad KOK-i või põhjustavad selle ägenemist. KOK ei ole ka pärilik. Mõnel inimesel on aga suurenenud risk KOK-i tekkeks teise päriliku kopsuhaiguse, alfa-1 antitrüpsiini puudulikkuse tõttu.

Millised on KOK-i sümptomid?

Peamised tüüpilised KOK-i sümptomid on järgmised:

Õhupuudus, esialgu ainult pingutusel, hiljem ka puhkeolekus.
Köha, mis aja jooksul muutub hullemaks ja püsivamaks.
Röga, mis muutub viskoossemaks ja seda on üha raskem välja köhida.

Kaugelearenenud haigusega inimesed kannatavad sageli ka kroonilise väsimuse, kehakaalu languse ja isutuse all. Sagedasemad on ka vaimse tervise probleemid, eriti depressioon ja ärevus.

KOK-i sümptomid: roosa puhver ja sinine kõhupuhitus

KOK-i põdejate välise välimuse järgi võib põhimõtteliselt eristada kahte tüüpi: "roosa puff" ja "sinine paisutaja". Need on aga kaks kliinilist äärmust; tegelikkuses esinevad valdavalt segavormid:

KASUTUSALA	Välimus
Roosa puhver	"Roosa vilistaja" puhul on emfüseem esmane seisund. Ülepaisutatud kopsud põhjustavad pidevat õhupuudust, mis koormab üle hingamise tugilihaseid. Mõjutatud inimene kulutab seetõttu hingamisel väga palju energiat. Tüüpiline "roosa puhver" on seetõttu alakaaluline. Mõnikord esineb ärritunud köha. Hapniku tase veres ei vähene, kuna välja hingatakse piisavalt süsihappegaasi. Kõige tavalisem surmapõhjus on hingamispuudulikkus.
Sinine puhitaja

KOK-i ägenemise sümptomid

KOK-i käigus kogevad paljud inimesed KOK-i sümptomite korduvat ägedat halvenemist (ägenemist). Ägenemised võib jagada kolme raskusastmesse: kerge, mõõdukas ja raske. Nendel juhtudel ületavad KOK-i sümptomid normaalse ööpäevase kõikumise taseme ja kestavad tavaliselt kauem kui 24 tundi.

KOK-i sümptomite halvenemise märgid on:

Õhupuuduse suurenemine
@ Köha sagenemine
Röga suurenemine
Röga värvuse muutus (kollakasroheline röga on bakteriaalse infektsiooni märk)
Üldine halb enesetunne koos väsimuse ja võib-olla ka palavikuga
Rindkere tihedus

Tõsise ägenemise tunnused on:

Õhupuudus puhkeolekus
Kopsude hapnikusisalduse vähenemine (tsentraalne tsüanoos)
Abihingamislihaste kasutamine
Veepeetus jalgades (tursed)
Teadvuse hägustumine kuni koomani

KOK-i sümptomid suurenevad sügisel ja talvel. Igasugune äge ägenemine kujutab endast potentsiaalset ohtu haige inimese elule, kuna suureneb hapnikuvaeguse ja hingamislihaste kurnatuse tõttu lühikese aja jooksul kopsupuudulikkuse oht. Ägeda KOK-i sümptomite ägenemisega haigetel on seetõttu soovitav kiiremas korras pöörduda arsti poole – nad vajavad intensiivsemat ravi.

Kui aga teie seisund halveneb (köha, röga ja/või õhupuudus suureneb), on kõige parem konsulteerida koheselt oma arstiga. Nii saab haigusseisundi halvenemist ja tüsistusi õigeaegselt avastada ja ravida.

KOK-i sümptomid tüsistuste ja kaasuvate haiguste tõttu

Haiguse progresseerumisel mõjutab kopsuhaigus sageli teisi organeid ning toob kaasa mitmesuguseid tüsistusi ja kaasuvaid haigusi. Need muutuvad omakorda märgatavaks täiendavate sümptomite kaudu:

Infektsioonid ja õhupuudus: Pikaajaline KOK põhjustab tavaliselt sageli korduvaid bronhiaalinfektsioone ja kopsupõletikku. Kopsufunktsiooni langus toob kaasa ka pideva õhupuuduse.

Cor pulmonale: KOK-i hilises staadiumis esineb sageli cor pulmonale: südame parem pool suureneb ja kaotab oma funktsionaalse tugevuse – tekib parempoolne südamepuudulikkus. Selle tagajärjed on veepeetus jalgades (tursed) ja kõhus (astsiit), samuti kaelaveenide ülekoormus. Veepeetus on kõige märgatavam kõhu ja jalgade turse ja paksenemise korral. Mõnel juhul esineb ka järsk kaalutõus.

Cor pulmonale tõsiste eluohtlike tüsistuste hulka kuuluvad südamepuudulikkus ja hingamislihaste puudulikkus.

Trummivarrasõrmed ja kellaklaasist küüned: KOK-i korral esinevad kätel mõnikord nn kellaklaasi küüntega trummipulgasõrmed. Need on ümarad sõrmeotste lingid, millel on kumerad küüned. Need on tingitud hapnikuvarustuse vähenemisest.

Tünni rindkere: Tünni rindkere on üks tüüpilisi kopsuemfüseemi sümptomeid. Sel juhul on rindkere kujuline tünn ja eesmised ribid kulgevad peaaegu horisontaalselt.

Paljudel inimestel mõjutab kaugelearenenud KOK lihaskonda, luustikku ja ainevahetust. See toob kaasa täiendavaid sümptomeid, nagu lihaste kadu, kehakaalu langus või aneemia. KOK-i võimalike sümptomite hulgas on ka valu, eriti seljavalu, mis on tingitud ülekoormatud hingamislihastest.

Millised on KOK-i etapid?

Enne 2011. aastat oli nn KULD KOK-i staadiumide puhul määrav vaid kopsufunktsiooni piiratus ja sümptomid. 2011. aasta lõpus tutvustas GOLD (Global Initiative for Chronic Obstructive Lung Disease) uut KOK-i klassifikatsiooni. Lisaks võeti arvesse KOK-i äkilise süvenemise sagedust (ägenemise määr) ja patsientide küsimustike tulemusi staadiumis.

KOK-i staadiumid: klassifikatsioon kuni 2011. aastani

Kokku on KOK-i staadiumid neli. Kuni 2011. aastani põhines klassifikatsioon kopsufunktsioonil, mida mõõdetakse spiromeetri abil. Määratakse ühe sekundi võimsus (FEV1). See on maksimaalne võimalik kopsumaht, mille haige inimene ühe sekundi jooksul välja hingab.

Tõsidus	Sümptomid	Ühe sekundi mahutavus (FEV1)
KOK 0	Kroonilised sümptomid:	silmapaistmatu
KOK 1	Krooniliste sümptomitega või ilma:	silmapaistmatu (mitte alla 80 protsendi
KOK 2	Krooniliste sümptomitega või ilma:	piiratud
KOK 3	Krooniliste sümptomitega või ilma:	piiratud
KOK 4	krooniline ebapiisav hapnikuvarustus	rangelt piiratud

KOK 1

Kui ühe sekundi läbilaskevõime on alla 80 protsendi normist, nimetavad arstid seda kergeks KOK-iks, st KOK-i I astmeks. Tüüpilised sümptomid on tavaliselt krooniline köha koos suurenenud limaeritusega. Mõnikord pole aga sümptomeid üldse. Õhupuudust reeglina ei esine. Sageli ei tea haiged isegi, et neil on KOK.

KOK 2

KOK 3

See KOK-i staadium on juba raske KOK: paljud alveoolid ei ole juba enam funktsionaalsed. Ühe sekundi võimsus on 30–50 protsenti normaalväärtusest. Köha ja rögaerituse sümptomid on märgatavamad ning haigetel läheb hingetuks ka kergel pingutusel. Siiski on ka haigeid, kellel ei ole jätkuvalt köha ega röga.

KOK 4

Kui ühe sekundi läbilaskevõime on alla 30 protsendi normaalväärtusest, on haigus juba kaugele arenenud. Haigestunud isik on KOK-i lõppstaadiumis, st KOK-i IV astmes. Hapnikusisaldus veres on väga madal, mistõttu kannatajatel tekib õhupuudus ka puhkeolekus. Lõppstaadiumis KOK-i märgina võib parema südame kahjustus olla juba välja kujunenud (cor pulmonale).

KOK-i KULD staadiumid: klassifikatsioon 2011. aasta seisuga

KOK-i KULD staadiumide muudetud klassifikatsioon alates 2011. aastast põhines jätkuvalt kopsufunktsioonil, mida mõõdeti ühe sekundi mahuga. Lisaks võttis GOLD nüüd arvesse nii ägenemiste sagedust kui ka küsimustiku (COPD Assessment Test) abil registreeritud sümptomeid, nagu õhupuudus või vähenenud koormustaluvus. Uute leidude kohaselt tekkis neli patsientide rühma: A, B, C ja D.