Lühiülevaade
- Ravi: abstsessi avamine arsti poolt, antibiootikumide manustamine
- Kirjeldus: Mäda kapseldatud kogum koes.
- Sümptomid: Väga mitmekesised, sealhulgas: punetus, valu, turse
- Põhjused ja riskitegurid: enamasti bakterid, mis sisenevad kehasse haavade, operatsioonide, süstide või muude infektsiooniteede kaudu
- Diagnostika: kahjustatud kehapiirkonna uurimine; vajadusel vereanalüüsid ja pildiuuringu meetodid
Kuidas ravida abstsessi?
Tavaliselt kõrvaldab immuunsüsteem surnud keharakud ja patogeenid. Kuid abstsessi (keema) on immuunrakkudel raske kätte saada. Abstsessi paranemiseks on oluline, et arst avaks selle väljastpoolt (näiteks lõikaks lahti) ja tühjendaks võimalikult kiiresti.
Abstsessi operatsioon
Abstsessioperatsioonil avab või lõikab arst abstsessi võimalikult õrnalt läbi sisselõike ja eemaldab parimal juhul kogu selle sisu. Olenevalt abstsessi ulatusest ja raskusastmest vastutab operatsiooni eest üldarst või kirurg.
Mõne keedu puhul piisab, kui neid torgata. See kehtib näiteks naha väga pindmiste abstsesside kohta. Suuremate või sügavamate abstsesside puhul seevastu jälgib arst, et ta mädaõõne täielikult tühjendaks ja mädaõõnsus uuesti kinni ei läheks (avatud haava paranemine). Nii on abstsessil pärast avanemist võimalus paraneda seestpoolt väljapoole.
Pärast abstsessi operatsiooni päraku piirkonnas soovitab arst patsiendil puhastada haav puhta veega (dušš) hommikul ja õhtul ning pärast roojamist.
Kui kaua olete pärast abstsessi operatsiooni haige või haiguslehel, sõltub muuhulgas abstsessi asukohast ja paranemise ajast. Sama kehtib valu kestuse kohta pärast abstsessi operatsiooni.
Abstsessi ravi antibiootikumidega
Bakterit saab selgelt tuvastada, analüüsides abstsessist võetud proovimaterjali, mille arst saab abstsessioperatsiooni käigus. See analüüs võtab mitu päeva.
Tavaliselt kasutatavad antibiootikumid abstsessi ravis on klindamütsiin, penitsilliinid, tsefalosporiinid, doksütsükliin või vankomütsiin. Raskesti haigetel patsientidel võib ravi pikendada karbapeneemide või linesoliidiga.
Muud abinõud abstsesside vastu
Põletikulistele ja mädasetele nahapiirkondadele, nagu karvajuure mädanik (keetmine) määritud joonistussalvid stimuleerivad vereringet ja mõjuvad seega kokkutõmbavalt. Mõnel juhul loodavad haiged, et kodused abinõud aitavad abstsesside vastu kiiresti. Näiteks linaseemne ja vee pastaga kattekiht aitab väidetavalt mädapaise vastu. Lisaks väidetakse, et välispidiselt manustatav teepuuõli või saialill aitab mädapaise korral.
Kodustel abinõudel on oma piirid. Kui sümptomid püsivad pikema aja jooksul, ei parane või isegi süvenevad, tuleb alati pöörduda arsti poole.
Ärge kunagi avage ega pigistage abstsessi ise!
Ärge kunagi ise ravige ega avage abstsessi (näiteks pärakul) – oht kudesid vigastada ja nakkust levitada on liiga suur.
Mis on abstsess?
Abstsess on mäda kapseldatud kogum kudedes (näiteks naha all). Põhimõtteliselt tekivad abstsessid kõikides kehaosades.
Lisaks tekivad abstsessid näiteks piki selgroogu (täpsemalt selgroolülidel).
Kapseldamine raskendab nakkuse levikut. Samas on immuunsüsteemi värsketel rakkudel raskusi põletikukoldesse jõudmisega. Seetõttu on oluline, et mädane mädapaise avab ja dreneerib arst.
Sõltuvalt abstsessi asukohast kasutavad meditsiinitöötajad erinevaid termineid. Need sisaldavad:
- Brodie abstsess: see on luu ja luuüdi kroonilise mädase põletiku erivorm (püogeenne osteomüeliit). Sellist abstsessi esineb peamiselt hea immuunsüsteemiga ja väheste nakkushaigustega lastel.
- Fossa canina abstsess: see abstsess tekib ülemiste lõikehammaste juurte põletikulistes protsessides.
- Otogeenne abstsess: mäda kogunemine kõrvasisese (sisekõrva) põletiku tõttu.
- Parafarüngeaalne abstsess: abstsess kõri küljel
- Periodontaalne abstsess: olemasoleva parodondi põletiku (parodontiit) äge süvenemine.
- Peritonsillaarne abstsess: mäda kogum palatinaalseid mandleid ümbritsevas koes.
- Perityfliitiline abstsess: mäda kogum pimesoolt ümbritsevas piirkonnas inimese pimesoole lõpus. Selline abstsess tekib tavaliselt koos apenditsiidiga (perforeeriv apenditsiit).
- Kopsuabstsess: abstsess kopsudes
- Subareolaarne abstsess: abstsess rinnanibu ümbritseva areola all.
- Submandibulaarne abstsess: see põletikuline reaktsioon pärineb tavaliselt alumistest molaaridest.
- Subperiosteaalne abstsess: keemine periosti all (periost)
Kuidas abstsessi ära tunda?
Abstsessi võimalikud sümptomid on väga mitmekesised. Kuna abstsess on seotud põletikuga, võib leida ühiseid põletikunähte:
- punetus
- paistetus
- Ülekuumenemine
- Valu
Mäda tüüp, lõhn ja värv varieeruvad sõltuvalt sellest, milline bakter infektsiooni põhjustas.
Millised on abstsessi põhjused?
Abstsessi põhjustavad tavaliselt kehasse tungivad bakterid. Teiste patogeenide hulka kuuluvad parasiidid, näiteks amööbid.
Välised vigastused
Operatsioonid
Operatsioonid tagavad ka patogeenide võimaliku juurdepääsu kehasse. Kui on eriti suur nakkusoht, asetab kirurg sageli äravoolu. Kõik vedelikud voolavad selle kaudu kohe välja. See hoiab ära mäda kogunemise. Kõrge riskiga patsientidele antakse ka antibiootikumi, et tõrjuda potentsiaalseid infektsioonikoldeid pungas.
Muud koekahjustused
Nõrgestatud immuunsüsteem
Nõrgenenud immuunsüsteem muudab inimese vastuvõtlikuks ka abstsessile. Selline immuunpuudulikkus on näiteks HIV-nakkuse, aga ka mis tahes muu infektsiooni tagajärg. Vähi keemiaravi nõrgestab ka immuunsüsteemi.
Abstsesside levinumad kohad
Abstsess kõhuõõnes
Abstsessid kõhuõõnes tekivad sageli vigastuste või sooleoperatsioonide tõttu. Soolestikus elab lugematu arv baktereid, mis mängivad olulist rolli seedimises (sooleflooras). Terves soolestikus on sein mikroobidele mitteläbilaskev.
Mäda kogunemine areneb eriti diafragma alla (subfreeniline abstsess), maksa alla (subhepaatiline abstsess), otse soolesilmustele või pärasoole ja põie/tupe vahele (Douglase abstsess).
Siseorganite abstsessid
Mäda kogunemine areneb eriti diafragma alla (subfreeniline abstsess), maksa alla (subhepaatiline abstsess), otse soolesilmustele või pärasoole ja põie/tupe vahele (Douglase abstsess).
Siseorganite abstsessid
Abstsess näol
Näo mädanik tekib sageli koos tugeva aknega – kui bakterid tungivad rasunäärmetesse ja paksenenud rasu liigutab rasunäärme väljapääsu, tekib vistrik. Kui bakterid jõuavad kudedesse sügavamale, võivad mitmesugused põletikukolded ühineda ja näonahasse tekib pais.
Abstsessid suus
Suuõõs on samuti tugevalt koloniseeritud bakteritega. Hammaste ja limaskestade kahjustused võimaldavad neil tungida sügavale kudedesse, põhjustades põletikku. Põletikulise reaktsiooni kapseldumisel tekib suuõõne limaskestale valulik abstsess. Sõltuvalt sellest, kui sügaval abstsess koes paikneb, nimetatakse seda limaskestaks või submukoosseks abstsessiks.
Abstsess koksiuksel
Juuksejuure mädanik (furunkel)
Juuksejuure piirkonnas tekkivat abstsessi nimetatakse furunkuliks. Need abstsessid või paised tekivad seega karvastel kehaosadel, kaenlaalustel (kaenlaalusel), peas või peanahal ja intiim-/suguelundite piirkonnas. Moodustub valulik punnis sõlm. Kui kahjustatud on mitu juuksefolliikuli, nimetatakse seda karbunkuliks.
Rindade abstsess
Süstlatest tingitud abstsessid
Kui süstalt ei ole piisavalt desinfitseeritud, on oht, et näiteks nõelaga vaktsineerimisel tungivad bakterid sügavamatesse koekihtidesse (süstlaabstsess). Nn tuharaabstsess tekib näiteks nõela torkusest kõhulihases (gluteus).
Kuidas abstsessi diagnoositakse?
Diagnostilise protsessi osana võib arst teha vereanalüüse või ultraheliuuringuid ja torgata abstsessi.
Vereanalüüsid
Maksa abstsesside korral on maksafunktsioon häiritud. Sellele viitavad halvenenud maksanäitajad.
Teised vereväärtused võivad samuti näidata põletikulist protsessi. Näiteks valgete vereliblede ja C-reaktiivse valgu (lühidalt CRP) kõrgenenud tase viitab tavaliselt põletikule organismis.
Pildistamise protseduurid
Milline on abstsessi prognoos?
On ebatõenäoline, et abstsess kaob iseenesest. Kui arst aga paise varakult ära tunneb ja tühjendab, paraneb see tavaliselt tagajärgedeta.
Kui abstsess jääb ravimata, võib infektsioon levida üle kogu keha – tekib ohtlik ja võimalik, et eluohtlik veremürgitus (sepsis) ning patsient peab pöörduma kiirabisse.
Abstsessi prognoos sõltub ka patsiendi üldisest seisundist. Mida nõrgem on patsient ja tema immuunsüsteem, seda raskem on keemise vastu võitlemine.
Lisateavet
Juhised:
- Saksamaa suu- ja näo- ja lõualuukirurgia ühingu ning Saksamaa hamba-, suu- ja näo-lõualuukirurgia ühingu juhis S3 “Odontogeensed infektsioonid”: https://www.awmf.org/uploads/tx_szleitlinien/007-006l_S3_Odontogene_Infektionen_2017-abaufen_12 (Olek: 2016, kehtib kuni septembrini 2021, praegu muudetakse)
