Kasutusalad
Desinfitseerimisvahendid kasutatakse meditsiinis mitte ainult pindade ja instrumentide antiseptiliseks töötlemiseks, vaid ka peamiselt enne invasiivseid (st kehasse tungivaid) protseduure. See kehtib mõlema lihtsa kohta veri proovide võtmine ja suuremad toimingud. Naha desinfitseerimine on hädavajalik, sest muidu mikroobe, mis on tegelikult kahjutud, võivad siseneda kehasse ja seal levida.
Kuid isegi pärast operatsioone desinfitseeritakse vigastatud nahka mitu korda, et haav saaks hästi paraneda ja vältida avatud nahapiirkondade sadamat mikroobe. Isegi spontaansed vigastused, nagu sisselõiked või marrastused, desinfitseeritakse, kuna ka naha kaitsetõke on katki. Lõpuks, eriti meditsiinivaldkonnas, tehakse käte desinfitseerimist mitu korda päevas, et vältida patogeenide levikut ühelt patsiendilt teisele.
Kust saab desinfektsioonivahendeid osta?
Professionaalne meditsiin desinfitseerimisvahendid Apteegist pärit ravimid peaksid olema loetletud ühes tunnustatud desinfektsioonivahendite loendis. Ühelt poolt on seal Robert Kochi Instituudi (RKI) ja Rakendushügieeni Assotsiatsiooni (VAH) nimekiri. Võib julgelt eeldada, et nendes loeteludes sisalduvate toodete desinfitseeriv toime on teaduslikult tõestatud ja koostisosad on kahjutud.
Neile pääsete juurde avalikkuses tervis osakonnas või RKI ja VAH veebisaitidel. Viimastel aastatel on aga suurenenud ka apteekides ja supermarketites saadaolevate toodete valik. Käsi desinfitseerimisvahendid on suhteliselt tõhusad ja sobivad a täiendamine põhjaliku kätepesuni. Üksikjuhtudel tuleb alati veenduda, et alkoholisisaldus oleks kõrge. Haavade ravimisel on soovitatav siiski apteegi professionaalne ravim.
Riskid
Arutelud lahvatavad ikka ja jälle, kas desinfektsioonivahendid on tõesti kahjutud tervis. Eriti leibkonna jaoks mõeldud desinfektsioonivahendid arvatakse olevat kahjulikud ja isegi kantserogeensed. Paraku sellele küsimusele üldist vastust ei leita.
Põhimõtteliselt pole desinfektsioonivahendite kasutamine majapidamises siiski tavaliselt vajalik. Mikroorganismid ja seega ka patogeenid on alati olnud meie pidevad kaaslased. Meie keha sisaldab rohkem mikroorganisme kui inimrakke.
Ilma naha moodustavate väikeste parasiitideta ja sooleflooranäiteks ei oleks me elujõulised. Sest desinfektsioonivahendid kahjustavad ka kasulikke mikroobe, tuleks neid alati kasutada ettevaatusega. Agressiivsemate ainetega, näiteks pinna desinfektsioonivahenditega, tuleks käidelda ainult kindadega.
Lisaks tuleks neid hoida lastest eemal ja limaskestadega kokkupuutel on tavaliselt ainult haavade desinfitseerimisvahendid ohutud. Testitud desinfektsioonivahendid ei tohi enam sisaldada kahjulikke aineid nagu triklosaan või naatrium hüpoklorit (eraldab mürgist kloori). Seetõttu on alati soovitatav investeerida ohutusse ja professionaalsesse desinfektsioonivahendisse.
