Dopamiin: toimed, kasutusalad, kõrvaltoimed

Kuidas dopamiin toimib

Dopamiini toime kesknärvisüsteemis

Ajus kasutatakse dopamiini närvirakkude vaheliseks suhtluseks ehk see on närvisaatja (neurotransmitter). Teatud “ahelates” vahendab see positiivseid emotsionaalseid kogemusi (“tasuefekt”), mistõttu seda – nagu serotoniini – peetakse õnnehormooniks. Võrreldes serotoniiniga kipub dopamiin aga pikemas perspektiivis motivatsiooni ja pealehakkamist tõstma.

Üks haigusi, mille puhul kesknärvisüsteemis (KNS) esineb dopamiinipuudus, on Parkinsoni tõbi. Tüüpilised Parkinsoni tõve sümptomid on lihaste jäikus (rigorus), treemor (treemor) ja liigutuste aeglustumine kuni liikumatuseni (akineesia). Ravi dopamiiniga võib aidata neid sümptomeid.

Kuna aga toimeaine ei suuda läbida hematoentsefaalbarjääri, ei saa seda otse manustada, kompenseerides sellega aju puudujääki. Selle asemel manustatakse neurotransmitteri prekursorit (L-DOPA) ja analooge (dopamiini agoniste), mis võivad jõuda aju toimekohta.

Skisofreenia või teiste psühhootiliste patsientide puhul on dopamiini kontsentratsioon tavaliselt teatud ajupiirkondades kõrgem. Sel juhul kasutatakse neurotransmitteri inhibiitoreid (dopamiini antagoniste). Need kuuluvad antipsühhootikumide rühma.

Dopamiini lagunemine ja eritumine

Pärast süstimist või infusiooni laguneb pool dopamiinist viie kuni kümne minuti jooksul ja eritub uriiniga.

Millal dopamiini kasutatakse?

Dopamiini ei kasutata otseselt neuroloogiliste näidustuste korral (nt Parkinsoni tõbi). Selle asemel manustatakse selle prekursoreid või analooge, kuna erinevalt dopamiinist suudavad nad läbida hematoentsefaalbarjääri.

Vereringe stabiliseerimiseks kasutatakse ravimit šoki või eelseisva šoki korral. Need võivad ilmneda näiteks järgmistel juhtudel:

  • südamepuudulikkus ja südameatakk
  • rasked infektsioonid
  • äkiline, tugev vererõhu langus

Kuidas dopamiini kasutatakse

Dopamiini intravenoosseks kasutamiseks on saadaval infusiooni- ja süstelahused. Seda manustab arst.

L-DOPA, samuti dopamiini agonistid ja dopamiini antagonistid on saadaval tableti kujul. Kasutamise sageduse ja annuse määrab raviarst individuaalselt.

Millised on dopamiini kõrvaltoimed?

Mida tuleks dopamiini kasutamisel arvestada?

Vastunäidustused

Dopamiini kasutatakse peamiselt erakorralises meditsiinis. Kui patsiendil ei ole teatud põhjustel lubatud ravimeid saada, selgitab raviarst individuaalselt.

Vanusepiirang

Dopamiini võib kasutada alates sünnist, kui see on näidustatud. Andmete puudumise tõttu puuduvad kindlad annusesoovitused imikueas.

Rasedus ja imetamine

Dopamiini võib manustada eluohtlike seisundite korral raseduse ja rinnaga toitmise ajal.

Kuidas saada dopamiini sisaldavaid ravimeid

Dopamiini saavad osta ainult kliinikud ja arstid. Seda ei saa retsepti alusel välja kirjutada ja patsiendid ei saa seda muul kujul.

Toidukorraga (puu- ja juurviljade, nagu banaanid, kartulid, avokaadod ja spargelkapslid) manustatud dopamiini mõju on tühine, kuna toimeaine muutub soolestikus kohe pärast imendumist ebaefektiivseks (deaktiveeritakse).

Mis ajast dopamiini tuntakse?

Alles avastus, et dopamiini jaotus ajus on täiesti erinev adrenaliini omast, viis Lundi ülikooli (Rootsi) farmakoloogiainstituudi teadlased Arvid Carlssoni, Åke Bertleri ja Evald Rosengreni 1958/59. et dopamiinil on omaette tähendus.

Erinevate katsete abil avastasid teadlased suurima dopamiini kontsentratsiooni aju keskses kehapiirkonnas. Taimse ainega reserpiiniga tehtud katsete abil suutsid nad näidata, et dopamiinivarude ammendumine selles ajupiirkonnas põhjustab Parkinsoni tõvega sarnaseid sümptomeid.

Veidi aega hiljem suutis Oleh Hornykiewicz Viini ülikoolist ka striatumkeha ekstraktidega värvireaktsioonide abil näidata, et need ajupiirkonnad sisaldavad Parkinsoni tõvega patsientidel märkimisväärselt vähe dopamiini.

1970. aastal pälvisid teadlased Ulf Svante von Euler-Chelpin ja Julius Axelrod (seotud epinefriini ja norepinefriini avastamisega) Nobeli meditsiini- või füsioloogiaauhinna „avastuste eest, mis puudutavad närvilõpmetes keemilisi saatjaid ja nende säilitamise mehhanisme, vabastamine ja inaktiveerimine."

2000. aastal pälvisid Arvid Carlsson ja teised teadlased Nobeli meditsiini- või füsioloogiaauhinna "närvisüsteemi signaalide translatsiooni alaste avastuste eest".

Veel huvitavaid fakte dopamiini kohta

Teatud ravimeid, nagu kokaiini, peetakse nn dopamiini tagasihaarde inhibiitoriteks – need võivad takistada vabanenud dopamiini tagasihaaret selle päritolurakku, mis toob kaasa õnnehormooni dopamiini toime tugevnemise.

Aju seostab seega narkootikumide tarbimist tasustamise efektiga, mis eelkõige seletab kokaiini ja teiste uimastite sõltuvust tekitavat toimet. Pärast liigset uimastitarbimist ilmnevad sageli ka psühhoosi kliinilised pildid.