Refleks viitab elundikoe, näiteks lihase või nääre, automaatsele tahtmatule reageerimisele stiimulile.
Võib eristada füsioloogilisi (“looduslikke” või eakohaseid) refleks patoloogilistest (ebanormaalsetest) refleksidest (ICD-10-GM R29.2 ebanormaalne refleks) kui ka primitiivsed refleksid.
Füsioloogiline refleksvõib omakorda jagada sisemisteks ja välisteks refleksideks. Sisemise refleksi puhul on retseptor ja edukuslihased identsed, välise refleksi puhul aga mitte.
Patoloogilised refleksid tekivad keskse haiguste taustal närvisüsteem (KNS), tervetel inimestel neid ei täheldata. Nad on alati võõrrefleksid. Need tekivad siis, kui on kahjustatud püramiidtrakt (püramiidtrakti tunnused) või esimene motoneuron selgroo automatismide abil. Püramiidtrakti tunnused on vastsündinul endiselt füsioloogilised.
Patoloogilised refleksid võivad olla paljude haiguste sümptomiks (vt jaotist „Diferentsiaaldiagnoosid“).
Sageduse tipp: primitiivsed refleksid (varased infantiilsed refleksid) esinevad vastsündinutel ja imikutel.
Kursus ja prognoos: reflekse ei saa alla suruda ega kontrollida. Patoloogilisi reflekse peetakse haigusprotsessi näitajaks.
