Kui uskumatult kiiresti võib sääskede poolt leviv haigus geograafiliselt levida, näitab eriti selgelt Lääne-Niiluse viiruse näide. Viirushaigus, mis avaldub 1–6 päeva pärast äkilise kõrgusega sääsehammustust palavik, peavaluja valu jäsemetes, diagnoositi esmakordselt Ugandas 1937. aastal.
Lääne-Niiluse palavik Ameerika Ühendriikides
1999. aastal oli Lääne-Niiluse puhang palavik hobustel ja lindudel New Yorgis, mis hiljem põhjustas ajukelmepõletik inimestel. Sellest ajast alates on viirus levinud paljudesse USA osariikidesse, kus see on endeemiline, eriti lõunapoolsetes piirkondades. USA-sse reisijate jaoks on täielik sääsekaitse seega absoluutne kohustus, kuna vaktsiinikaitse veel puudub.
Epidemioloogid oletavad, et viirus viidi USA-sse nakatunud rändlinnuga, kuid tõenäoliselt ka ebaseadusliku linnukaubanduse kaudu. Ja viirus levib edasi. Seda on juba avastatud Bulgaarias, Rumeenias, Ungaris, Tšehhi Vabariigis, Portugalis ja Prantsusmaal.
Võimalik, et paljud tüüpilise suve juhtumid gripp on tingitud Lääne-Niilusest palavik, mille sümptomeid ei saa eristada gripp kergematel juhtudel. Ameerika Ühendriikides nakatub nüüd viirusega igal aastal umbes 800,000 20 inimest ja umbes XNUMX% neist haigestub.
Andmed puuduvad
Paljudel juhtudel puuduvad teadlastel Saksamaal nn vektoritega seotud haiguste avastamiseks lihtsalt andmed. See viitab putukate, puukide või lestade levitatud haigustele - nimelt vektoritele. See kehtib vähemalt troopiliste haiguste kohta, mis kliimamuutuste tõttu võivad meie riigis peagi palju suuremal määral esineda.
Koduste haiguste hulgas Borrelioosi ja suve alguses entsefaliit (TBE) on mõlemad nakatunud puukide poolt levitatud haigused teadlaste tähelepanu keskmes. Alles hiljuti laiendas Berliini Robert Kochi instituut nende arvu TBE Baieri ja Baden-Württembergi riskipiirkonnad. Kindlasti on selle laienemise põhjuseks definitsiooni muutus, mis määrab kriteeriumid, mille alusel maakonda peetakse suve alguses riskipiirkonnaks entsefaliit. Definitsiooni muudatus tehti siiski parema profülaktika võimaldamiseks ja rohkemate inimeste kaitsmiseks puugihammustused. Seda seetõttu, et üldine puugiarv kasvab kogu riigis järsult.
Puuduv talv 2006/2007 viima puugini katk sel suvel on teadlased kindlad. Igaüks, kes veedab palju aega õues puugiriskiga piirkonnas, peaks kaaluma suve alguses vaktsineerimist entsefaliit. Teiste vektoritega seotud haiguste vastu aitab seevastu ainult kaitse sääsehammustuse eest.
Tõenäoliselt ei takistata patogeenide ja nende vektorite levikut, sest iga pagas, iga autorehv, lühidalt iga kokkupuude pakub eksootilistele õigusrikkujaile võimalust jõuda soojemasse Euroopasse ja seal ellu jääda. Pealegi on ebatõenäoline, et suurenenud nakkusoht kehtib ainult eespool nimetatud patogeenide ja haiguste kohta.
Põhimõtteliselt kehtib see riskipotentsiaal kõigi putukate levitatud troopiliste haiguste suhtes. Üleviimisvõimalused on juba ammu kehtinud - ja kliimamuutused loovad vajaliku keskkonna. Seda saab muuta ainult siis, kui kliimamuutused ei muutu püsivaks ja temperatuurid siin jälle langevad. Kas see juhtub?
