Motoneuronid on närvirakud, mis vastutavad moodustumise ja kooskõlastamine liigutusi. Vastavalt motoneuronite asukohale eristatakse ajukoores paiknevaid “ülemisi motoneuroneid” ja “alumisi motoneuroneid”, mis asuvad ajukoores. selgroog.
Alumine motoorne neuron
Alumine motoneuroon asub nn. „Eesmises sarves” selgroog, anatoomiline struktuur, mis on tuntud selle poolest, et siin on ülemiste motoneuronite pikendused ühendatud alumiste motoneuronitega. Neil on omakorda lihaseni ulatuvad pikendused, kus nad käivitavad kokkutõmbumise. Sõltuvalt nende positsioonist selgroog (emakakaela [in kael], rindkere rind] ehk nimmeosa [nimmepiirkonnas]) vastutab vastav lihas teise motoneurooni eest. Näiteks teenivad käelihaseid motoneuronid, mis asuvad kael, Samal ajal kui jalg lihaseid teenivad nimmepiirkonnas asuvad motoneuronid. Seega on ka võimalik aru saada, miks parapleesia emakakaela lülisamba tasemel viib sageli quadriplegia - käte ja jalgade halvatus, samal ajal kui madalam lamav parapleegia viib tavaliselt "ainult" jalgade halvatuseni.
Ülemine motoorne neuron
"Ülemised" motoneuronid asuvad aju, täpsemalt ajukoores, suhteliselt keskosas, nn motokorteks. Silmatorkava suuruse tõttu nimetatakse neid ka Bethze hiidrakkudeks. Nende pikendused (meditsiiniliselt: aksonid) on mõnikord kuni ühe meetri pikkused ja ulatuvad seljaaju alumistesse osadesse. Motokorteksis alustatakse liikumisi ja saadetakse välja käsklused liikumiseks. Selleks kulgeb elektrisignaal ülemisest motoneuronist aju seljaaju „alumise motoneuroni“ külge, millega see siis ühendatakse.
Hemipleegia
Aju parema ajupoolkera kadumisega kaasnevad kahjustused põhjustavad alati vasaku ajupoolkera kaotuse. Seda seetõttu, et aju parema ajupoolkera motoneuronid ristuvad aju tasandil vastasküljele kael pärast lahkumist koljuja seetõttu on paralüüs oodata ka vastaskülge.
