Lühiülevaade
- Mida teha elektrilöögi korral? Lülitage vool välja, teadvusetu korral hoidke patsient toivas asendis ja vajadusel elustage, vastasel juhul: rahustage kannatanu, katke põletushaavad steriilsete sidemetega, helistage kiirabi.
- Millal pöörduda arsti poole? Iga elektriõnnetuse peaks arst läbi vaatama ja vajadusel ravima, näiteks kuna tervisega seotud tagajärjed võivad ilmneda mitmetunnise hilinemisega.
Tähelepanu
- Ärge mingil juhul puudutage vigastatud inimest enne, kui toide on välja lülitatud! See kehtib eriti kõrgepingeliinide õnnetuste kohta.
- Võtke igasse elektrilööki tõsiselt. Terviseprobleemid, nagu südame rütmihäired, võivad ilmneda veel tunde hiljem!
Esmaabi elektrilöögi korral
- Helistage 911 või paluge seda teha teisel esmareageerijal.
- Enne elektrilöögi korral esmaabi andmist tuleks enda ohutuse huvides toiteallikast välja lülitada: Ühendage elektriseade lahti või keerake kaitse lahti. Vajadusel saate puuvispli abil kannatanu küljest toitejuhtme eemaldada. Olge ettevaatlik, et mitte ennast ohtu seada.
- Kontrollige, kas ohver on reageerimisvõimeline, st teadvusel.
Edasine esmaabi elektrilöögi (madalpinge) korral sõltub sellest, kas vigastatu on teadvusel või mitte:
Vigastatud isik on teadvusel:
- Rahustage teda.
- Katke kannatanu nahal kõik olemasolevad elektrilöögi jäljed steriilselt.
- Hoidke kannatanu soojas (nt tekiga).
- Jääge tema juurde, kuni kiirabi saabub.
Ohver on teadvuseta:
- Kontrolli kannatanu hingamist.
- Asetage kannatanu taastumisasendisse.
- Jätkake elustamist (vajadusel vaheldumisi teise esmaabiandjaga), kuni kannatanu taas ise hingab või päästeteenistus saabub.
Elektrilöögid: millal pöörduda arsti poole?
Elektrostaatilisest laengust põhjustatud pisikesed elektrilöögid, näiteks ukselingi või sünteetilisest kiust kampsuni puudutamisel, on kahjutud. Siin pole arsti vaja.
Elektrilöögid: ohud
Elektriõnnetuse võimalikke tagajärgi mõjutab ka voolu tüüp – alalisvool (nt auto aku, pikselöök) on organismile vähem ohtlik kui vahelduvvool (nt majapidamisvool), kuna viimane põhjustab tõenäolisemalt südame rütmihäireid. polaarsuse muutusele.
Üldiselt on elektrilöögiga seotud peamised tagajärjed tervisele ja riskid järgmised:
- Elektrijäljed (põletused) nahapiirkondadele, kus vool siseneb ja väljub kehast.
- Lihasspasmid elektrivoolu all (nii ei pruugi inimene olla võimeline oma käes olevast põhjustavast elektrikaablist lahti laskma)
- hingamisseiskus hingamislihaste krampide tõttu
- Südame rütmihäired (mõnikord isegi tunde pärast elektrilööki) kuni eluohtliku ventrikulaarse fibrillatsiooni ja südameseiskumiseni
Elektrilöögid: arsti läbivaatused
Näiteks südametegevust saab kontrollida ja jälgida elektrokardiograafia (EKG) abil. Vajadusel on kasulikud ka vere- ja uriinianalüüsid, kompuutertomograafia (KT) või magnetresonantstomograafia (MRI või magnetresonantstomograafia) kahtlustatava elundikahjustuse uurimiseks. Kui EKG on ebanormaalne või esineb valu rinnus, peab patsient jääma mitmeks tunniks haiglasse jälgimiseks. See kehtib ka rasedate patsientide kohta.
Elektrilöögi: ravi arsti poolt
Elektrilöögi ravi sõltub vigastuse tüübist ja ulatusest.
Vältida elektrilöögi saamist
Kõige olulisemad näpunäited elektrilöögi vältimiseks on järgmised:
- Olge elektriseadmete ja pinge all olevate juhtmete käsitsemisel ettevaatlik – eriti kui tegemist on ka veega (st vannitoas, köögis, pesuruumis).
- Ärge võtke vanni telefoni, fööni ega raadiot.
- Enne uute tulede sisselülitamist lülitage toide välja.
- Kinnitage pistikupesad ja asetage kaablid kättesaamatus kohas, kui majas on (väikesed) lapsed.
- Laske elektriseadmeid (sealhulgas töökohal olevaid) regulaarselt hooldada ja kontrollige, kas need on korralikult ühendatud, et ei teid ega teisi ei saaks elektrilöögi.
