Kas konjunktiviit on nakkav?

Lühiülevaade

Mis on konjunktiviit? Nakkuslik või mitteinfektsioosne sidekesta põletik. Meditsiiniline termin on konjunktiviit.
Põhjused: nakkusetekitajad (nagu bakterid, viirused), allergiad, võõrkehad silmas (nt tolm), kahjustatud kontaktläätsed, UV-valgus, tuuletõmbus, silmade väsimus ja palju muud.
sagedased sümptomid: punetav, vesine ja (eriti hommikuti) kleepuv silm, paistes silmalaud, paistes sidekesta, põletustunne ja/või sügelus silmas, võõrkeha tunne silmas
Ravi: olenevalt põhjusest nt. antibiootikumid bakteriaalse konjunktiviidi korral (enamasti silmatilkade kujul); allergilise konjunktiviidi korral allergiavastased silmatilgad, vajadusel kortisooni sisaldavad silmatilgad; üldiselt: võimalusel kõrvaldage või vältige käivitajaid.
Kas konjunktiviit on nakkav? Bakteriaalne ja viiruslik konjunktiviit on väga nakkav! Nakatunud inimesena ärge puudutage silmi, tagage hoolikas kätehügieen ja kasutage oma käterätikut.

Konjunktiviidi puhul on iseloomulikud järgmised sümptomid:

punane, vesine silm

suurenenud eritis (sekretsioon) silmast ja seetõttu sageli hägune nägemine ja eriti hommikuse kleepuva silma korral

paistes silmalaud, paistes sidekesta (konjunktiiv näeb välja klaasjas paistes)

fotofoobia / tundlikkus pimestamise suhtes

Võõrkeha tunne või rõhu tunne silmas
@ Põletustunne ja/või sügelus silmas

Sõltuvalt konjunktiviidi vallandajast võivad sümptomid olla spetsiifilised. Näited:

Konjunktiviidi vorm	spetsiifilised sümptomid
Bakteriaalne konjunktiviit	- Silma sekretsioon on paks valge, roheline või kollane (mädane) – algab tavaliselt ühest silmast ja levib seejärel mõne päeva jooksul teise
Viiruslik konjunktiviit	- Silma sekretsioon üsna vesine (seroosne) – Kõrva ees olevad lümfisõlmed on kohati paistes ja valulikud – Kahjustatud silma ärritus – algab tavaliselt ühest silmast ja levib seejärel kiiresti teise silma
Allergiline konjunktiviit	– esiplaanil on tugev silmade sügelemine või põletustunne, samuti vesised või keermestatud eritised – mõjutatud mõlemad silmad - hooajaline allergiline konjunktiviit: täiendavad allergia sümptomid, nagu sügelus, nohu - keratokonjunktiviit vernalis: lisaks sarvkesta põletik, osaliselt koos valulike lahtiste sarvkesta haavanditega
Muud konjunktiviidi vormid	- konjunktiviit, mis on põhjustatud võõrkehadest, nagu tolm või suits silmas: häiriv, hõõrumistunne silmas – Konjunktiviit ülemäärasest valgusega kokkupuutest: lisaks valgustundlikkusele ka valu silmas ja peavalu

Konjunktiviit: ravi

Nagu ka teiste silmahaiguste puhul, tuleks ka konjunktiviidiga igal juhul silmaarsti juurde minna! Olenevalt konjunktiviidi põhjusest saab ta alustada sobivat ravi ja seeläbi vältida vajadusel püsivat silmakahjustust.

Bakteriaalne konjunktiviit: ravi

Teatud bakteriaalse konjunktiviidi korral määrab arst alternatiivina või lisaks antibiootikumitabletid – näiteks vajalik patsientidele, kellel on silma levinud bakteriaalne infektsioon mujal kehaosas. See võib juhtuda eelkõige klamüüdia- või gonokokk-nakkuse – kahe teadaoleva suguhaiguse – puhul. Sellistel juhtudel tuleks seksuaalpartnerit ka antibiootikumidega ravida, et paar ei saaks teineteist uuesti nakatada.

Isegi kui konjunktiviidi sümptomid paranevad enne seda, kasutage antibiootikume kindlasti nii kaua, kui arst on soovitanud. Vastasel juhul võivad mõned bakterid jääda kehasse ja pärast ravi lõpetamist uuesti paljuneda ning põhjustada uuesti konjunktiviiti.

Viiruslik konjunktiviit: ravi

Seevastu viirusliku konjunktiviidi ravi hõlmab sümptomeid leevendavaid meetmeid, nagu külmad kompressid silmadele (vt: Konjunktiviit – kodused abinõud). Sümptomeid võivad leevendada ka silma tilgutatud kunstpisarad.

Raske viirusliku konjunktiviidi korral võib põletiku vähendamiseks lühiajaliselt kasutada kortikosteroide sisaldavaid silmatilku ("kortisooni" silmatilku). Pikas perspektiivis need aga teraapiaks ei sobi, sest pärsivad organismi enda kaitsevõimet. See võib paranemist edasi lükata ja soodustada täiendavat bakteriaalset infektsiooni (siis määrab arst antibiootikume sisaldavad silmatilgad).

Herpes simplex viirusega silmainfektsiooni korral ei tohi mingil juhul kasutada kortisooni sisaldavaid silmatilku, kuna see võib infektsiooni süvendada ja põhjustada tõsiseid tüsistusi.

Allergiline konjunktiviit: ravi

Nagu viirusliku konjunktiviidi puhul, võivad külmad kompressid ja pisaraasendajad vähendada allergilise konjunktiviidi sümptomeid.

Antihistamiine (allergiavastaseid aineid) sisaldavad silmatilgad täidavad sama eesmärki: sageli on käsimüügiravimitega võimalik saavutada piisavat paranemist. Kui ei, võib arst välja kirjutada tugevamaid antihistamiinivastaseid silmatilku. Alternatiivina või lisaks võib ta välja kirjutada silmatilku, mis sisaldavad põletikuvastaseid ja valuvaigistavaid mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (nt Ketorolac) ja/või nuumrakkude stabilisaatoreid (nagu Azelastine). Viimastel, nagu antihistamiinikumidel, on allergiavastane toime.

Pideva allergilise konjunktiviidi korral võib abi olla kortisooni sisaldavate silmatilkade lühiajalisest kasutamisest. Siiski tuleb eelnevalt välistada silmade herpes simplex-nakkus.

Muud konjunktiviidi vormid: ravi

Olenemata sellest, kas võõrkehad, kontaktläätsed või päikese käes viibimine on konjunktiviidi põhjused, seisneb ravi alati vallandaja eemaldamises või vältimises. Näiteks uhutakse silma sattunud võõrkehad või söövitavad ained võimalikult kiiresti ja täielikult välja, eemaldatakse kontaktläätsed ning välditakse edasist UV-kiirgust.

Sõltuvalt põhjusest võivad olla kasulikud täiendavad ravimeetmed. Näiteks silmade kuivusest tingitud konjunktiviidi korral võivad pisaraasendajad (nt hüaluroonhappega) sümptomeid leevendada. Nad niisutavad silma ja hoiavad seda niiskena. Hüaluroonhappega silmatilgad annavad lisaniiskust, sest aine seob vett.

Kodused abinõud konjunktiviidi raviks

Näiteks võite suletud silmadele panna jahedaid kompresse, näiteks külma kvargipadja. See võib aidata silma sügeluse ja põletuse vastu ning sellel on ka turset leevendav ja põletikuvastane toime. Paljud inimesed kasutavad teatud ravimtaimi ka silmakompressi jaoks. Näiteks silmapaist ja saialill on hinnatud nende põletikuvastaste omaduste poolest.

Enne koduste vahendite kasutamist peaksite esmalt pöörduma silmaarsti poole, et ta saaks kindlaks teha konjunktiviidi põhjuse ja raskusastme ning määrata vajalikud ravimid. Vastasel juhul võite oma silma kahjustada veelgi!

Lisateavet konjunktiviidi kodus kasutatavate ravimite ja nende kasutamise kohta saate lugeda artiklist Konjunktiviit – kodused abinõud.

Kodustel abinõudel on oma piirid. Kui sümptomid püsivad pikema aja jooksul, ei parane või isegi süvenevad, tuleb alati pöörduda arsti poole.

Erinevad ärritused võivad põhjustada konjunktiviiti. Arstid eristavad kahte rühma:

Nakkuslik konjunktiviit: seda põhjustavad bakterid, viirused, seened või parasiidid. See konjunktiviidi vorm on nakkav.
Mitteinfektsioosne konjunktiviit: see hõlmab kõiki konjunktiviidi juhtumeid, mida ei põhjusta patogeenid, vaid näiteks allergiad või mehaanilised ärritajad.

Altpoolt leiate üksikasjalikumat teavet konjunktiviidi peamiste vormide arengu kohta.

Bakteriaalne konjunktiviit

Bakteriaalse konjunktiviidi kõige levinumad käivitajad on:

Staphylococcus aureus
Streptococcus pneumoniae
Haemophiluse liigid

Teine põletikulise sidekesta bakteriaalne põhjus võib olla Neisseria gonorrhoeae tüüpi bakterid ("gonokokid"). Siis on tegemist gonokoki konjunktiviidiga.

Nii klamüüdia kui ka gonokoki nakatumine avaldub väga sageli suguhaigusena (gonokoki puhul nimetatakse gonorröaks või gonorröaks). Mikroobide – kas haige või teise inimese oma – silma kandumine on võimalik näiteks halva kätehügieeni korral või (ühiskasutatavate) rätikute kaudu.

Lisaks võivad rasedad naised, kes on nakatunud suguelundite piirkonnas gonokokkide ja/või klamüüdiaga, anda mikroobe vastsündinule sünnituse ajal, nakatunud sünnikanali kaudu. Selle tulemusena võib lapsel tekkida konjunktiviit, mida nimetatakse vastsündinute konjunktiviidiks (või ophthalmia neonatorum).

Viiruslik konjunktiviit

Viiruslik konjunktiviit on äge. Mõnikord esineb see külmetuse taustal, mille käivitavad külmetusviirused (nt rinoviirused). Patogeenid võivad levida silma sidekesta ka teiste kogu organismi mõjutavate (süsteemsete) viirushaiguste, näiteks leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete viiruste korral.

Mõnikord piirdub viirusinfektsioon siiski silmaga (st ei mõjuta ka ülejäänud keha). Sellist lokaliseeritud viiruslikku konjunktiviiti põhjustavad tavaliselt adenoviirused, mida on mitut tüüpi (serotüüpe). Kõige sagedamini põhjustavad adenoviiruse konjunktiviidi tüübid 5, 8, 11, 13, 19 ja 37. Sageli on see raske. Umbes veerandil juhtudest tekib ka sarvkesta põletik (keratiit). Sellist adenoviiruste poolt põhjustatud samaaegset sarvkesta ja sidekesta põletikku nimetatakse keratokonjunktiviidi epideemiaks.

Vähem levinud viirusliku konjunktiviidi põhjus on enteroviirused. Sel juhul areneb äge hemorraagiline konjunktiviit. Sellega kaasneb verejooks konjunktiivi all ja seda esineb Aafrikas ja Aasias.

Seente või parasiitide põhjustatud konjunktiviit

Seennakkused on väga harva konjunktiviidi põhjuseks. Sellist seenkonjunktiviiti võivad põhjustada näiteks Candida või Microsporum seened või Aspergillus perekonda kuuluvad hallitusseened.

Samuti põhjustab parasiitidega nakatumine harva sidekesta põletikku. See võib juhtuda näiteks Loa Loaga – niiditõve (filariaas) vormiga. Konjunktiviit võib areneda ka osana Leishmania (leishmanioosi) või trüpanosoomide infektsioonist.

Allergiline konjunktiviit

Allergiline konjunktiviit on I tüüpi allergiline reaktsioon (vahetu tüüp). See tähendab, et ülitundlikkusreaktsioonid (silmade sügelus, pisaravool jne) tekivad mõne minuti või isegi sekundi jooksul pärast kokkupuudet konkreetse allergeeniga. Eristatakse kolme haiguse vormi:

Hooajaline allergiline konjunktiviit.

Seda nimetatakse ka heinapalaviku konjunktiviidiks. Selle konjunktiviidi vormi vallandajad on hallituse eosed või puude, heintaimede või muude taimede õietolm, mis satuvad õhu kaudu silma. Sõltuvalt kõnealuse taime elutsüklist on hooajaline allergiline konjunktiviit peamiselt märgatav kevadel, hilissuvel või varasügisel.

Atoopiline konjunktiviit

Vernalis keratokonjunktiviit

See sarvkesta ja sidekesta kombineeritud põletik on tõenäoliselt allergiline ja tekib tavaliselt kevadel. Sügisel ja talvel sümptomid taanduvad. Kõige sagedamini mõjutab see 20–XNUMX-aastaseid meeslapsi ja noorukeid, kellel on ekseem, astma või hooajaline allergia.

Muud konjunktiviidi vormid

Lisaks allergia vallandajatele on mitteinfektsioosse konjunktiviidi võimalikud muud põhjused:

Näiteks on selle taga sageli silmade ärritus keemiliste, füüsiliste, termiliste stiimulite või kiirguse tõttu, näiteks silmade keemiline põletus või põletus, meik, tolm, suits, tuul, tuuletõmbus, tuul, külm, UV-kiirgus (päike). , solaarium) ja keevitamine. Liiga kaua kantud või kahjustatud kontaktläätsed, samuti silmade pinge (nt keskendunud lähedane töö või unepuudus) võivad samuti ärritada sidekesta sedavõrd, et see muutub põletikuliseks.

pikendatud ekraani töö (harva vilkumisega).
hormonaalsed või ainevahetushäired, nt. raseduse ajal, östrogeenravi (nt menopausi ajal), suhkurtõve või kilpnäärme häirete korral
teatud silmahaigused, nagu meiboomi näärmete (silmalau rasunäärmete) talitlushäired, pisaranäärmete või ektropiooni häired (silmalau väljapoole pöördumine)
teatud muud haigused, nagu Sjögreni sündroom, reumatoidartriit, akne, rosaatsea
ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape (ASA), beetablokaatorid või hormonaalsed rasestumisvastased vahendid, mis pärsivad ovulatsiooni (ovulatsiooni inhibiitorid)

Kaasnevad patoloogilised protsessid, nagu meibomia näärmete pahaloomuline kasvaja (meibomia näärme kartsinoom), võivad samuti põhjustada konjunktiviiti.

Kas konjunktiviit on nakkav?

Viiruslik või bakteriaalne konjunktiviit on väga nakkav. Nakatumise ohtu saate vähendada järgmiste näpunäidetega:

Käte pesemine: sagedane korralik kätepesu ja käte desinfitseerimine vähendab teie sõrmedel olevate mikroobide arvu.
Oma käterätik: kasutage oma käterätikut või, mis veelgi parem, ühekordseid rätikuid, mille viskate ära kohe pärast kasutamist. See kaitseb teisi leibkonnaliikmeid konjunktiviidi eest.
Käepigistus puudub: isegi kui see tundub ebasõbralik – hoiduge kätlemisest, kui teil on konjunktiviit. Isegi kui te seda väldite – alateadlikult haarate sageli silmadest, et käte kaudu saaks kiiresti mikroobide edasikandumise.
Ärge jagage silmatilku: kui te kasutate silmatilku (silmatilku) – ärge jagage neid teiste inimestega.

Konjunktiviit: uurimine ja diagnoosimine

Sellele järgneb silmade läbivaatus: pilulambi abil saab arst uurida silma esiosa konjunktiviidi tunnuste suhtes (võimalik, et sarvkesta haaratus = keratokonjunktiviit).

Silmalaugude hoolikas voltimine võib paljastada põletiku – see jätab silmalaugude siseküljele tüüpilised jäljed. Sageli võib sel viisil avastada ka väikseid võõrkehi, mis võivad silmas olla. Patsientide jaoks on see uuring harva tõeliselt ebameeldiv.

Olenevalt kahtlustatavast põhjusest võivad selguse saamiseks olla vajalikud täiendavad uuringud. Näiteks kui kahtlustatakse märgamishäireid, võib abiks olla Schirmeri test. Pisara sekretsioon määratakse sidekesta kotis oleva filterpaberi ribaga.

Konjunktiivist võetud tampoon võib näidata, kas ja kui jah, siis millised patogeenid on nakkusliku konjunktiviidi põhjuseks.

Konjunktiviit: kulg ja prognoos

Nakkuslik konjunktiviit paraneb tavaliselt ilma tagajärgedeta – ja sageli pole ravimeid vaja. Mõnede infektsioonide puhul – eriti teatud bakteritega – võib põletik aga püsida pikka aega (võib-olla muutuda krooniliseks) või põhjustada tüsistusi, kui seda ei ravita.

Näiteks klamüüdia konjunktiviit võib areneda nn trahhoomana, eriti halbade hügieenitingimuste korral, ning seejärel põhjustada sidekesta progresseeruvat armistumist. See võib piirata nägemist kuni pimeduseni! Tegelikult on trahhoom omandatud pimeduse kõige levinum põhjus kogu maailmas.

Gonokoki konjunktiviidi puhul on väga oluline ka varajane ravi. Vastasel juhul on sarvkesta haaratud nägemiskahjustuse ja isegi pimedaksjäämise oht.

Mitteinfektsioosse konjunktiviidi puhul sõltub prognoos suuresti sellest, kas ja kui hästi suudetakse vallandajat kõrvaldada või vältida (näiteks allergilise või võõrkehaga seotud konjunktiviidi korral). Vigastusest tingitud konjunktiviidi korral (nt põletused või keemilised põletused) mängib rolli ka silmakahjustuse raskus.