Emakakaela puudulikkus - kõnekeeles nimetatud emakakaela nõrkus - (sünonüümid: istmotservikaalne puudulikkus, saamatu emakakaelaemakakaela puudulikkus, emakakaela ebakompetentsus, RHK-10-GM O34.3: emade hooldus emakakaela puudulikkuse korral) on emakakaela (emakas kael). See on seisund enneaegse emakakaela lühenemise või emakakaela avanemise ajal rasedus koos selle tsentreerimise, pehmendamise ja avamisega emakakaela või emakakaelakanal (emaka kanal), mis ei sõltu sünnitusest ega muudest põhjustest, mille tulemus on hiline abort või enneaegne sünnitus.
Võrdluspunktiks on emakakaela stabiilsus, funktsionaalne võimekus või pädevus või ebastabiilsus, funktsionaalne võimetus või saamatus. Seega on see üks hilinenud otsustavaid põhjuseid abort (nurisünnitus ajavahemikul 13. - 24 rasedus (SSW)) või enneaegne sünnitus koos enneaegse sünnitusega. Kui varem võis diagnoosi panna anamneesiakriteeriumina ainult sünnituse järgselt (pärast sündi), kuna palpeerimise tulemused (kombatavad leiud) ja seisund pärast cerclage'i (emakakaela kirurgiline sulgemine) ei ole usaldusväärselt võrreldavad parameetrid, täna tupe ultraheli (ultraheli, mille puhul muundur sisestatakse läbi tupe) on funktsionaalse diagnostika oluline edasiminek. Hindamine ei sõltu enam eksamineerijast nii palju kui näiteks palpatsioon (palpatsioon). Emakakaela pikkust ja ennekõike sisemise emakakaela laiust saab hinnata reprodutseeritavalt. Terapeutiliselt määrav on ka haiguse kulgu hindamine.
Esinemissagedus (uute juhtude sagedus) ei ole täpselt teada ulatuslike subjektiivsete diagnostiliste ja anamneesiliste määramatuste tõttu. Praegu on see hinnanguliselt 0.5–2%.
Käik ja prognoos sõltuvad enamasti tundmatutest muutujatest (nt varjatud (varjatud) kasvavatest infektsioonidest, geneetilistest või rasedusseotud sidekoe emakakaela muutused, humoraalne või hormonaalne olukord) ja ravimeetmed (nt tserklage / emakakaela mähis, tokolüüs / retentsioonivastane toime).
