Lühiülevaade
- Sümptomid: Mõnikord puuduvad sümptomid üldse, sageli peamiselt tugevad menstruatsioonivalud, kõhuvalu ka menstruatsioonist sõltumatult, valu seksuaalvahekorras, urineerimisel või roojamisel, kurnatus, psühholoogiline stress, viljatus.
- Diagnoosimine: Sümptomite (anamnees), günekoloogilise uuringu, ultraheli (transvaginaalse sonograafia), laparoskoopia, koeuuringu, harva täiendavate uuringute, näiteks magnetresonantstomograafia (MRI), põie või kolonoskoopia põhjal.
- Ravi: ravimid (valuvaigistid, hormoonpreparaadid), operatsioon tavaliselt minimaalselt invasiivne laparoskoopia teel; toetav mõnikord psühhosomaatiline ravi, samuti alternatiivsed meetodid, nagu lõõgastustehnikad, nõelravi jne.
- Põhjused: teadmata, kuid on erinevaid teooriaid; oma osa mängivad ilmselt nii immuunsüsteemi häired kui ka geneetilised ja hormonaalsed tegurid
Mis on endometrioos?
Endometrioosi korral ilmuvad väljastpoolt emakaõõnde emaka limaskestale sarnased rakukogumid. Arstid nimetavad neid rakusaari endometrioosikolleteks. Sõltuvalt nende asukohast eristavad nad kolme peamist endometrioosi rühma:
- Endometriosis genitalis interna: endometrioosikolded emakaseina lihaskihis (müomeetrium). Arstid nimetavad seda adenomüoosiks (emaka adenomüoosiks). Sellesse rühma kuuluvad ka kolded munajuhas.
- Endometrioos genitalis externa: haiguse kõige levinum vorm. Endometrioosikolded suguelundite piirkonnas (vaagnapiirkonnas), kuid väljaspool emakat. Näiteks munasarjades, emaka kinnitussidemetes või Douglase ruumis (emaka ja pärasoole vaheline depressioon).
- Endometriosis extragenitalis: endometrioosikolded (väljaspool väikest vaagnat), näiteks soolestikus (käärsoole endometrioos), põies, kusejuhades või – väga harva – kopsudes, ajus, põrnas või luustikus.
Rakujäänuseid ja verd aga tupe kaudu väljutada ei saa – nagu emakaõõne korrapärase limaskesta puhul. Sellegipoolest on mõnikord võimalik, et keha absorbeerib ja hävitab endometrioosi kahjustused ümbritseva koe kaudu märkamatult.
Paljudel juhtudel põhjustavad endometrioosikolletest tekkinud koejäägid ja veri aga põletikku ja kleepumisi või adhesioone, mis põhjustavad rohkem või vähem tugevat valu. Lisaks tekivad mõnikord nn šokolaaditsüstid (endometrioomid), näiteks munasarjadele.
Kust pärineb mõiste "šokolaaditsüstid"? Tsüstid on vedelikuga täidetud õõnsused. Endometrioosihaigetel on need õõnsused täidetud vana, hüübinud verega, muutes need pruunikaks.
Endometrioos: sagedus
Kuna endometrioos on sageli silmapaistmatu ja ka arstidel raskesti tuvastatav, kulub diagnoosi panemiseni tavaliselt palju aega (mitu aastat).
Sest lihtsat testi või enesetesti endometrioosi diagnoosimiseks veel ei eksisteeri. Praegu on standardiks koeuuring, mille arstid teevad kõhu endoskoopia (laparoskoopia) abil, et tagada endometrioosi kahtlus.
Millised on sümptomid?
Endomeetriumi hajutatud rakurühmad põhjustavad haigetel naistel sageli rohkem või vähem tõsiseid sümptomeid. Endometrioos võib siiski jääda täiesti ilma sümptomiteta. Kõige olulisemad sümptomid, mis mõnikord esinevad endometrioosiga, ja haiguse võimalikud tagajärjed on:
Muu kõhuvalu: rohkem või vähem tugev valu erinevates kõhupiirkondades, ka menstruatsioonist sõltumatu, mõnikord kiirgub selga või jalgadesse. Seda põhjustavad näiteks adhesioonid erinevate kõhuõõne organite vahel, näiteks munasarja, soolestiku ja emaka vahel. Mõnikord põhjustab see ka püsivat valu. Lisaks vabanevad endometrioosikolded teatud juhtudel põletikulisi aineid, mis lisaks ärritavad kudesid ja põhjustavad valu.
Valu seksuaalvahekorra ajal: valu esineb sageli seksi ajal või pärast seda (düspareunia). Mõjutatud naised kirjeldavad seda sageli kui põletust või krampe. Põhjuseks on sageli endometrioosikolded elastsetel kinnihoidvatel sidemetel, mis seksuaalvahekorras tavapäraselt nihkuvad. Mõjutatud naised hoiduvad mõnikord väga tugeva ebamugavuse tõttu seksist täielikult. See omakorda toob sageli kaasa probleeme partnerluses.
Väsimus ja kurnatus: Kuna rasked ja/või sagedased endometrioosi sümptomid on pikas perspektiivis füüsiliselt väga koormavad, kogevad mõned haiged seetõttu ka üldist kurnatust ja väsimust.
Psühholoogiline stress: Lisaks füüsilisele stressile tähendab endometrioos sageli ka psühholoogilist stressi. Paljud haigestunud naised kannatavad vaimselt tugeva või sagedase valu all. Seda eriti siis, kui enne kaebuste põhjuse väljaselgitamist on vajalik lugematu arv arstivisiite – mida kahjuks juhtub väga sageli.
Kaebuste ulatus ei ole konkreetselt seotud endometrioosi staadiumiga. Täiesti võimalik, et näiteks väheste või väikeste endometrioosikolletega naistel on valud tugevamad kui paljude või suurte koldega patsientidel.
Endometrioosiga tahtest olenematu lastetuse põhjuste ja ravi ning erinevate ravivõimaluste kohta saate täpsemalt lugeda artiklist Endometrioos ja viljatus.
Kuidas saab endometrioosi testida?
Endometrioosi kahtluse korral on haigetel oluline pöörduda günekoloogi poole. Günekoloog võtab kõigepealt üksikasjaliku haigusloo. Muu hulgas küsib ta järgmiste aspektide kohta:
- Millised on sümptomid (tugevad menstruatsioonivalud, valu seksuaalvahekorra ajal jne)?
- Kaua nad kohal on olnud?
- Kas need segavad igapäevaelu ja võimalikku partnerlust?
- Kas ehk on peres juba endometrioosi juhtum (näiteks emal või õel)?
Sageli ei põhjusta endometrioos üldse sümptomeid ja arst avastab selle (kui üldse) juhuslikult. Näiteks kui naine laseb end soovimatu lastetuse tõttu lähemalt uurida.
- Valu
- Kõvastumine
- Adhesioonid
Väärt infot saab arst ka ultraheliuuringutest läbi kõhuseina ja tupe (transvaginaalne sonograafia). Sageli on võimalik tuvastada suuremaid endometrioosi kahjustusi, samuti tsüste ja adhesioone.
Ultraheli läbi tupe sobib eriti hästi munasarjatsüstide tuvastamiseks. Transvaginaalne ultraheli on vajalik ka siis, kui kahtlustatakse endometrioosikoldeid lihaselises emakaseinas (adenomüoos).
Selle seisundi diagnoosimiseks ei ole praegu olemas spetsiifilisi vereväärtusi või valideeritud testi, mis viitaks konkreetselt endometrioosile ja oleks tuvastatav lihtsa vereanalüüsiga.
Kui arst kahtlustab kuseteede endometrioosi, uurib ta ka neere ultraheliga: Kui endometrioosikolded ahendavad kusejuhasid, on võimalik, et uriin naaseb neerudesse ja elund on kahjustatud.
Mõnel juhul on kasulikud ka täiendavad uuringud. Näiteks kahtlustatava põie või pärasoole haaratuse korral annab selgust tsüstoskoopia või käärsoole/rektoskoopia. Harvematel juhtudel kasutatakse lisaks ultrahelile ka muid kuvamisprotseduure, näiteks magnetresonantstomograafiat (MRI).
Kuidas saab endometrioosi ravida?
Endometrioosi ravi sõltub alati sümptomite ulatusest. Juhuslikult leitud endometrioos, mis ei põhjusta probleeme, ei vaja tingimata ravi. Siiski on olukorrad, kus ravi on soovitatav:
- Püsiv valu
- Täitmata soov lapsi saada
- Endometrioosikoldetest põhjustatud elundifunktsiooni häire (nagu munasarjad, kusejuha, soolestik)
Lisaks võivad endometrioosi puhul väga kasulikud olla ka psühhosomaatilised teraapiameetodid: Emotsionaalsed probleemid ja psühhosotsiaalsed pinged suurendavad mõnel patsiendil valu või on need põhjustatud haigusest või nende arengut soodustab vähemalt endometrioos. Mõnel juhul viib see nõiaringini, mis vähendab oluliselt patsiendi elukvaliteeti.
Varajane tugi ja nõustamine, näiteks psühholoogi, valuterapeudi või seksinõustaja poolt, võivad psühhosomaatiliste kaebuste vastu võidelda.
Põhimõtteliselt on nii endometrioosi raviks spetsiaalsed keskused kui ka sellele haigusele spetsialiseerunud günekoloogid. Lisateavet leiate siit: https://www.endometriose-sef.de/patienteninformationen/endometriosezentren
Meditsiiniline endometrioosi ravi
Valuvaigistid
Paljud endometrioosihaiged võtavad nn mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (MSPVA-d), nagu atsetüülsalitsüülhape (ASA), ibuprofeen või diklofenak. On näidatud, et need ained leevendavad tugevat menstruatsioonivalu. Teaduslikult ei ole veel tõestatud, kas need on tõhusad ka teiste endometrioosivalude korral.
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite võimalikud kõrvaltoimed on maoärritus, iiveldus, peavalu ja vere hüübimishäired. Sel põhjusel on oluline mitte võtta preparaate sagedamini ega pikema aja jooksul ilma arsti järelevalveta.
Hormoonpreparaadid
Hormoonid põhjustavad sümptomite taandumist. Seni on ebaselge, kas hormoonravi võib põhjustada ka endometrioosikollete taandumist või kaob endometrioos selle tulemusena täielikult. Kasutatakse erinevaid hormoonpreparaate:
- Progestiinid (kollaskeha hormoonid)
- Teatud hormonaalsed rasestumisvastased vahendid, nagu "pill" või rasestumisvastane plaaster
- GnRH analoogid (gonadotropiini vabastav hormoon)
Endometrioosi hormoonravis on esirinnas progestogeenpreparaadid (kollasekehahormoonid), milles on näiteks toimeaine Dienogest. Nad nõrgendavad endometrioosi valu. Tavaliselt võetakse neid püsivalt tableti kujul.
Kui valu püsib ka pärast endometrioosi operatsiooni, võivad arstid soovitada emakasse sisestada ka progestiini sisaldav IUD (hormonaalne spiraal levonorgestreeliga). Mõnikord on see sümptomite vastu edukam kui ainult operatsioon.
- Kaalutõus
- Verejooks perioodide vahel
- Peavalud
- Meeleolumuutused
- Vähenenud seksuaalne huvi (libiido kaotus)
Mõnikord soovitab arst endometrioosi põdevatel patsientidel kasutada teatud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, nagu "pill" või rasestumisvastane plaaster. On teatud "pillide" preparaate, mida tuleb võtta pidevalt (ilma vaheajata). Endometrioosi puhul on selle eeliseks ärajätuverejooksu kõrvaldamine (pärast tsükli/pillipaki läbimist), mis on mõne patsiendi jaoks väga valus.
Kuna aga "pillid" ei ole ametlikult heaks kiidetud endometrioosi raviks, vaid tegelikult "ainult" hormonaalseks rasestumisvastaseks vahendiks, on retsept nn "mittemärgistatud kasutamine".
- Meeleolumuutused
- kuumahood
- Unehäired
- @ tupe kuivus
Lisaks on võimalik, et GnRH analoogid vähendavad luutihedust pikaajalisel kasutamisel. Tavaliselt määravad arstid seejärel ka täiendavaid ravimeid (lisaravi), et seda kõrvaltoimet minimeerida.
Reeglina määravad arstid seda hormonaalset endometrioosiravi sõltuvalt taluvusest umbes kolmeks kuni kuueks kuuks ja kui muud aspektid vastu ei räägi, siis kauemakski. Erandiks on GnRH analoogid. Neid ei tohi võtta kauem kui kuus kuud ilma kõrvaltoimete leevendamiseks täiendavate ravimiteta.
Kirurgiline endometrioosi ravi
Kui endometrioosi ravi hormoonravi ei allu, põhjustab tõsist ebamugavust ja/või viljatust, soovitavad arstid tavaliselt operatsiooni.
Kui endometrioos on kasvanud sügavale teiste organite kudedesse (nagu tupp, põis, sool), soovitavad arstid lasta operatsiooni teha kliinikus, kus on selliste protseduuridega palju kogemusi.
Endometrioosi operatsiooni eesmärk on eemaldada hajutatud endomeetriumi saarekesed võimalikult täielikult. Arstid eemaldavad endometrioosikolded laseri, elektrivoolu või skalpelli abil. Mõnikord on vaja ka osa kahjustatud elundeid eemaldada.
Protseduur viiakse tavaliselt läbi kõhu endoskoopia (laparoskoopia) käigus. Harvemini on vajalik suur kõhu sisselõige (laparotoomia).
Kui endometrioos põhjustab väga raskeid sümptomeid, muud ravimeetodid ei aita ja puudub soov lapsi saada, valivad mõned naised emaka täieliku eemaldamise (hüsterektoomia). Mõnel juhul on vaja eemaldada ka munasarjad, mis on östrogeenide peamine tootmiskoht.
Ravimid pluss operatsioon
Mõnikord soovitavad arstid endometrioosi kombineeritud medikamentoosset ja kirurgilist ravi: patsiendid saavad enne ja/või pärast kõhu endoskoopiat hormoonpreparaate.
- Hormonaalse eelravi eesmärk on vähendada endometrioosikolde suurust.
- Pärast operatsiooni kasutavad arstid hormoonide manustamist, et püüda immobiliseerida allesjäänud endometrioosikoldeid ja vältida uute koldeid.
Endometrioos: täiendavad ravivõimalused
Mõned endometrioosi põdevad naised kasutavad oma sümptomite vastu võitlemiseks alternatiivseid või täiendavaid ravimeetodeid. Need ulatuvad ravimtaimedest ja homöopaatiast nõelravi, lõõgastus- ja liikumistehnikateni (nagu jooga või tai chi), psühholoogilise valu juhtimise koolituse, kiropraktika ravi ja TENS-i (transkutaanne elektriline närvistimulatsioon).
Mõnel juhul võivad alternatiivsed ravimeetodid parandada haigete sümptomeid ja elukvaliteeti, kuid neil meetoditel on oma piirangud. Lisaks puuduvad tavaliselt nende meetodite tõhususe kohta teaduslikud tõendid. Kui sümptomid ei leevene või isegi süvenevad, tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.
Kuidas endometrioos areneb?
Miks ja kuidas täpselt endometrioos areneb, pole teada. Selle kohta on aga mitu teooriat:
- Implantatsiooni või siirdamise teooria: endomeetriumi rakud liiguvad vereringe kaudu või vastupidise (tagasi)menstruatsiooni kaudu – st menstruaalvere tagasivoolu kaudu munajuhade kaudu kõhuõõnde – endomeetriumi rakud liiguvad emakaõõnest teistesse kehaosadesse. keha.
Endometrioos meestel? Väga harvadel juhtudel räägivad arstid meestel ka endomeetriumilaadse koe olemasolust, mis algselt pärineb embrüonaalsetest rakkudest. Seda võib seletada metaplaasia teooriaga.
Arstid ja teadlased arutavad muid tegureid, mis võivad kaasa aidata endometrioosi arengule. Näiteks:
- Immuunsüsteemi talitlushäired: Tavaliselt tagab immuunsüsteem, et rakud ei koloniseeri teisi kehaosi. Mõne patsiendi veres võib tuvastada endomeetriumivastaseid antikehi, mis põhjustavad põletikku endometrioosi kahjustuste ümber. Kas see on haiguse põhjus või tagajärg, on siiani ebaselge.
- Geneetilised tegurid: mõnikord esineb haigus perekonnas mitmel naisel. Siiski puuduvad tõendid selle kohta, et endometrioos on otseselt pärilik.
Riskifaktorid
Nii nagu endometrioosi põhjus pole teada, on ka selle riskifaktorid tabamatud. Teadlased on aga tuvastanud endometrioosi põdevate naiste tegureid. Ühised funktsioonid hõlmasid sageli järgmist:
- Tsükli pikkus on 27 päeva või vähem
- Menstruaalverejooksu teatud kestus
- Teatud arv rasedusi ja raseduse katkemisi
Teisest küljest ei ole muud võimalikud riskitegurid, nagu toitumine, suitsetamine, vanus esimesel menstruatsioonil, kehakaal (KMI) või pillide kasutamine, selgelt tuvastatavad.
Kuidas endometrioos areneb?
Endometrioos on tavaliselt krooniline ja korduv. Kuidas see üksikjuhtudel areneb, pole võimalik ennustada.
Kuid isegi pärast ravimite ärajätmist taastuvad sümptomid pärast edukat endometrioosi hormoonravi suhteliselt sageli. See kehtib ka kirurgilise ravi kohta.
Menopausi algusega paranevad enamikul naistel endometrioosi sümptomid.
Endometrioos ja vähirisk
Endometrioos on healoomuline haigus ja seda ei seostata üldiselt suurenenud vähiriskiga. Väga harvadel juhtudel võib endometrioosi (tavaliselt munasarjavähi) põhjas tekkida pahaloomuline kasvaja. Lisaks on täheldatud, et endometrioos tekib mõnikord koos erinevate vähihaigustega. Nende hulka kuuluvad näiteks:
- Must nahavähk (pahaloomuline melanoom)
- Kolorektaalne vähk (kolorektaalne kartsinoom)
- Mitte-Hodgkini lümfoom (lümfinäärmevähi vormid)
- Rinnavähk (piimanäärmevähk)
Selle tähelepaneku tähtsus pole aga veel selge.
