Lühiülevaade
- Mis on entsefaliit? Aju põletik. Kui ajukelme on ka põletikulised, nimetavad arstid seda meningoentsefaliidiks.
- Põhjused: enamasti viirused (nt herpesviirused, puukentsefaliidi viirused), harvem bakterid, seened, parasiidid või autoimmuunhaigus.
- Diagnoos: Esialgu küsitluse, füüsilise läbivaatuse, magnetresonantstomograafia (MRI), kompuutertomograafia (CT), elektroentsefalograafia (EEG) alusel. Pärast vere ja tserebrospinaalvedeliku analüüsi saab patogeene selgelt kindlaks määrata.
- Ravi: Olenevalt vallandajast nt. viirusliku entsefaliidi korral viiruslikud ravimid (virustaatikumid) infusiooni teel; lisaks sümptomaatiline ravi (palavikuvastased ja valuvaigistid).
Entsefaliit: Kirjeldus
Entsefaliit on meditsiiniline termin ajupõletiku kohta. Seda põhjustavad tavaliselt viirused. Ent entsefaliiti võivad põhjustada ka muud patogeenid nagu bakterid, seened või parasiidid. Harvadel juhtudel ründab patsiendi enda kaitsesüsteem tervet ajukudet (autoimmuunreaktsioon).
Enamikul juhtudel on põletik äge, see tähendab, et haigus puhkeb kiiresti ja areneb kiiresti. Siiski on ka kroonilisi ajupõletikke, nagu alaäge skleroseeriv panentsefaliit (SSPE) ja progresseeruv punetiste panentsefaliit (PRP). Neid esineb praktiliselt ainult lastel ja noorukitel ning neid ei saa ravida. Ka autoimmuunne entsefaliit areneb tavaliselt aeglasemalt kui ägedad juhud.
Entsefaliit: sümptomid
Patsientidel esinevad sageli üldised gripilaadsed haigusnähud, nagu palavik, peavalu, väsimus, lihasvalud ja iiveldus. Seejärel tekivad entsefaliidi spetsiifilised sümptomid. Sümptomite hulka kuuluvad:
- Teadvuse häired (nt teadvusekaotus või segasus).
- Järsk kontsentratsiooni ja mälu halvenemine.
- Oksendamine
- Neuroloogilised häired (nt kõne-, keele-, lõhna- ja/või maitsehäired, silmade liikumise piirangud, üksikute jäsemete halvatus)
- Krambid
- Kui ajukelme on samuti põletikuline (meningoentsefaliit): kaela ja/või selja valulik jäikus (meningismus)
Kui ilmnevad hoiatusmärgid, nagu äkiline kõrge palavik koos iivelduse, peavalu ja teadvusehäiretega, viige end koheselt haiglasse!
Entsefaliit: põhjused ja riskitegurid.
Entsefaliit on tavaliselt põhjustatud viirustest. Sageli nakatavad viirused esmalt mõnda teist kehaosa ja käivitavad sellise haiguse nagu punetised, leetrid, mumps või kolmepäevane palavik. Hiljem sisenevad viirused ajju.
Saksamaal esineb entsefaliiti peamiselt järgmiste viiruste tõttu:
- Herpes simplex viirused
- Varicella zosteri viirused
- Ebstein-Barri viirused
- Leetrite viirused
- Mumpsi viirused
- Punetiste viirused
- Enteroviirused
- Puukentsefaliidi (varajase suve meningo entsefaliidi) viirused
Kogu maailmas on teisigi viiruseid, mis võivad entsefaliidi põhjustada:
- Lyssaviirused (marutaudi)
- Lääne-Niiluse viirused
- Arboviirused (Jaapani entsefaliit)
- Zika viirused
- Ebola viirused
Entsefaliit - infektsioon
Kuid võimalikud on ka muud levikuviisid: puukentsefaliidi viirused (varasuvise meningoentsefaliidi tekitajad) kanduvad inimestele üle puugihammustuste kaudu. Loomade (nt nahkhiirte) hammustused võivad nakatada inimesi marutaudi põhjustavate lüssaviirustega. (Sub)troopilistes piirkondades soodustavad sääsed sageli entsefaliiti põhjustavate viiruste levikut. Võimalik on ka nakatumine nakatunud vere kaudu.
Muud entsefaliidi põhjused
- Bakterid (nt süüfilise, tuberkuloosi või Lyme'i tõve patogeenid)
- Parasiidid (nt ussid või toksoplasmoosi patogeenid)
- Seened
- autoimmuunhaigused (nt hulgiskleroos)
Bakterid jõuavad ajju kas vere kaudu (näiteks peas esinenud varasema põletiku korral), naha kaudu (näiteks peas oleva naha furunkuli kaudu) või otse (näiteks operatsiooni ajal peas). pea).
Erijuhtum: Euroopa unetõbi (encephalitis lethargica)
Ajupõletik, mille põhjus on praegu veel ebaselge, on nn euroopalik unetõbi (encephalitis lethargica). See toimus peamiselt aastatel 1917–1927 kogu maailmas. Haigestunud inimesed on väga unised ja kannatavad Parkinsoni tõvega sarnaste liikumishäirete all.
Märkus: haigust ei tohi segi ajada Aafrika unetõvega (trüponosoomia). Seda põhjustavad parasiidid, mis sisenevad kehasse tsetse kärbeste hammustuste kaudu. Kuid entsefaliit on tüüpiline ka haiguse teisele etapile.
Entsefaliidi riskifaktorid
Entsefaliit: uuringud ja diagnoosimine
Entsefaliidi diagnoosimiseks küsib arst patsiendi sümptomeid ja haiguslugu. Seejuures küsib ta nii patsiendilt kui ka tema lähedastelt (välimine anamnees). See on vajalik, sest entsefaliidi põdevatel inimestel on piiratud mõtlemis-, taju- ja suhtlemisvõime. Muuhulgas uurib arst tüüpilisi kaebusi, nagu peavalu ja kõrge palavik. Lisaks esitab ta täiendavaid küsimusi, näiteks:
- Kas teil on hiljuti olnud viirusinfektsioon?
- Kas sind nõelas putukas?
- Kas olite puhkusereisil?
- Kas olete kokku puutunud entsefaliidi põdevate inimestega?
Vere ja tserebrospinaalvedeliku uuringud
Kui arst kahtlustab entsefaliiti, võtab ta patsiendilt verd ja tserebrospinaalvedelikku (CSF). Tserebrospinaalvedelik voolab läbi aju ja seljaaju ning võib sisaldada mõningaid patogeene. Arst võtab selle vedeliku proovi lumbaalpunktsiooni abil. See hõlmab nõela sisestamist patsiendi seljaaju kanalisse lülisamba nimmepiirkonna tasemel.
Imaging
Arst teeb ka pea magnetresonantstomograafia (MRI), et välistada muud ajuhaigused, nagu ajuverejooks või ajuabstsess. Mõnikord teeb ta ka kompuutertomograafia (CT). See aga näitab tavaliselt ainult nähtavaid muutusi haiguse progresseerumisel.
Lisaks teeb arst elektroentsefalograafia (EEG). See võimaldab tal varakult kindlaks teha, kas ja kuidas põletik mõjutab ajufunktsiooni. Erandjuhtudel määrab ta haigusetekitaja ka EEG abil.
Entsefaliit: ravi
Nakkusliku entsefaliidi ravi
Kui varakult ei saa välistada bakterite põhjustatud põletikku, manustab arst lisaks erinevaid antibiootikume (bakterivastaseid ravimeid) – ka otse veeni. Alles siis, kui ajupõletiku põhjus on selgelt välja selgitatud, lõpetab arst ebasobivate ainete kasutamise ja võimalusel manustab ravimeid, mis on suunatud konkreetselt patogeenile.
Autoimmuunse entsefaliidi ravi
Mõnel juhul ei piisa sellest ravist autoimmuunse entsefaliidi vastu. Seejärel manustavad arstid teisi immuunsüsteemi aeglustavaid ravimeid, näiteks rituksimabi või tsüklofosfamiidi. Kui vähk vallandab autoimmuunreaktsioonid, võib ka kõnealune vähiravi aidata.
Entsefaliidi sümptomaatiline ravi
Entsefaliit: haiguse kulg ja prognoos
Entsefaliidist paranemise võimalused sõltuvad haiguse tõsidusest, selle põhjustanud patogeenist ja ravi alustamise kiirusest. Oluline on võtta tõsiselt hoiatavaid märke, nagu äkiline kõrge palavik koos iivelduse, peavalu ja teadvusehäiretega, ning lasta need viivitamatult haiglas välja selgitada.
Eriti problemaatilised on ka Euroopas harva esinevad pisikud. Nende hulka kuuluvad marutaudi, Jaapani entsefaliidi ja Lääne-Niiluse haiguse patogeenid. Spetsiifilist ravi nende vastu ei ole. Need on sagedamini surmavad (marutaud peaaegu alati) või põhjustavad püsivat ajukahjustust.
Põhilise autoimmuunhaiguse korral on entsefaliidi prognoos valdavalt hea.
Tüsistused
Entsefaliit võib olla komplitseeritud, kui näiteks krambihoog püsib (status epilepticus) või tekib ajuturse (ajuturse). Need tüsistused on potentsiaalselt eluohtlikud.
Entsefaliit: ennetamine
See hõlmab puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist nende piirkondade elanikele, kus puukentsefaliidi viirused sageli puukide kaudu edasi kanduvad (TBE piirkonnad). Ka Kagu-Aasiasse reisijatel on soovitatav end vaktsineerida Jaapani entsefaliidi vastu, kui nad kavatsevad sinna pikemaks ajaks jääda või maapiirkondadesse reisida.
