Mis on gamma-GT?
Gamma-GT tähistab gamma-glutamüültransferaasi. See on ensüüm, mis kannab üle niinimetatud aminorühmi. GGT-d leidub erinevates kehaorganites: maksarakkudes on suurim osa ensüümist; gamma-GT-d leidub aga ka peensoole limaskestarakkudes, neerudes ja kõhunäärmes ning paljudes teistes organites. Arst saab aga vereseerumis mõõta ainult maksa enda gamma-GT-d.
Millal määratakse gamma-GT?
Gamma-glutamüültransferaas on maksahaiguste diagnoosimisel väga oluline parameeter. Sümptomid, mis panevad arsti mõtlema maksakahjustusele, on kollatõbi, parempoolne ülakõhuvalu ja sügelus, aga ka mittespetsiifilised üldsümptomid nagu väsimus ja kurnatus. Selliste sümptomite taga võivad olla näiteks järgmised haigused:
- Maksapõletik (hepatiit), eriti viirushepatiit
- Alkoholist tingitud maksakahjustused
- Oklusiivne kollatõbi (kollatõbi, mis on tingitud sapi kogunemisest, kuna selle väljavool on takistatud, näiteks sapikivi tõttu)
- Maksa metastaasid vähi kontekstis
- Maksaga seotud kõhunäärmehaigused
Maksa väärtused
Arstid kasutavad maksahaiguste diagnoosimiseks ja jälgimiseks erinevaid laboratoorseid väärtusi – nn maksa väärtusi: üks neist on gamma-GT, nagu ka GPT (ALT) ja GOT (AST). Kaks viimast on samuti ensüümid. Neid leidub maksarakkude sees ja seetõttu mõõdetakse neid kõrgendatud kontsentratsioonina veres ainult raske maksakahjustuse (rakkude hävimise!) korral. Gamma-glutamüültransferaas on aga seotud maksarakkude membraaniga ja suureneb seetõttu isegi kerge maksakahjustuse korral.
Gamma-GT abstinentsi jälgimiseks
Arstid määravad sageli gamma-GT aktiivsuse kroonilise alkoholi kuritarvitamise diagnoosimiseks: regulaarselt suurtes kogustes alkoholi tarbivatel inimestel on GGT tõus 80–90 protsendil juhtudest. Kui alkoholism on juba teada, saab seetõttu kasutada ärajäturavi ajal abstinentsi kontrollimiseks laboratoorset väärtust. Siiski ei ole patsientidel, kes kogevad harva joomist, GGT taset muutunud.
Gamma-GT väärtused: tabel normaalväärtustega
Vere gamma-GT väärtused sõltuvad vanusest ja soost. Väärtused, mis erinevad võrdlusvahemikust, võivad viidata maksahaigusele. Gamma-GT väärtuse tase on võrdeline maksakahjustuse ulatusega ja on seega haiguse raskusastme näitaja: mida kõrgem on gamma-GT väärtus, seda suurem on kahjustus!
|
vanus |
Gamma-GT normaalväärtus |
|
Enneaegsed lapsed |
kuni 292 U/l |
|
1 päev |
kuni 171 U/l |
|
2 et 5 päeva |
kuni 210 U/l |
|
6 päeva kuni 6 kuud |
kuni 231 U/l |
|
7 kuni 12 elukuud |
kuni 39 U/l |
|
1 kuni 3 aastat |
kuni 20 U/l |
|
4 kuni 6 aastat |
kuni 26 U/l |
|
7 kuni 12 aastat |
kuni 19 U/l |
|
13 kuni 17 aastat |
naistel kuni 38 U/l meestel kuni 52 U/l |
|
täiskasvanutele |
naistel kuni 39 U/l meestel kuni 66 U/l |
Millal on gamma-GT madal?
Kui GGT on madal, pole sellel tavaliselt patoloogilist väärtust.
Millal on gamma-GT tõstetud?
Haigused, mis avalduvad kõrgenenud GGT-ga, on
- Sapi staas (kolestaas)
- Sapipõie ja sapiteede põletik (koletsüstiit või kolangiit)
- Viiruslik hepatiit (A-, B-, C-, D- ja E-hepatiit)
- Toksiinidest, näiteks mugul-leheseenest põhjustatud maksakahjustus
- Alkoholismist põhjustatud maksakahjustus (maksatsirroos, rasvmaks)
- Pfeifferi näärmepalavik (mononukleoos, EBV infektsioon)
Kõrgendatud gamma-GT
Kui soovite rohkem teada saada, millised haigused gamma-GT-d mõjutavad ja mil määral, lugege artiklit Gamma-GT kõrgenenud.
Mida teha, kui gamma-GT on kõrgendatud?
Mida saan teha kõrgenenud gamma-GT-ga patsiendina?
Järgige arsti poolt põhihaiguse jaoks määratud ravi. Samuti peaksite võtma oma maksale õrna elustiili. See hõlmab eelkõige alkohoolsetest jookidest hoidumist. Samuti on mõistlik suitsetamisest loobuda. Kohv seevastu on endiselt lubatud ja seda peetakse isegi maksa jaoks "heaks". Seoses oma toitumisega, kui arst ei ole teisiti soovitanud, peaksite sööma tasakaalustatult ning vältima rasvaseid ja magusaid toite. Nii saate aidata ka igapäevaelus oma maksa tervena hoida ja vähendada gamma-GT tõusu.
