Mis on küllastumine hapnikuga?
Hapnikuküllastus näitab, milline osa punasest verepigmendist (hemoglobiinist) on hapnikuga koormatud. Hemoglobiin neelab kopsude kaudu sissehingatava hapniku ja transpordib selle vereringe kaudu kudedesse. Seal vabastab hemoglobiin laetud hapnikumolekulid rakkudesse. Eristatakse:
- sO2: hapniku küllastus ilma täpsema tähistuseta
- SaO2: hapnikuga küllastumine arteriaalses veres
- SVO2: hapnikuga küllastumine venoosses veres
- SZVO2: hapnikuga küllastumine tsentraalses venoosses veres
Rõhku, mida avaldab gaasiline hapnik veres, nimetatakse hapniku osarõhuks.
Millised tegurid mõjutavad hapniku küllastumist?
Vere hapnikuga küllastumine sõltub selle pH-st, süsinikdioksiidi osarõhust, temperatuurist ja bisfosfoglütseraadi kontsentratsioonist punastes verelibledes. Hemoglobiin vabastab hapnikku kergemini:
- suurenenud CO2 kontsentratsioon
- suurenenud temperatuur
- suurenenud 2,3-bisfosfoglütseraadi kontsentratsioon punastes verelibledes
Seevastu vastupidised tingimused (pH tõus, CO2 kontsentratsiooni langus jne) stabiliseerivad hapniku seondumist hemoglobiiniga.
Millal määrate hapniku küllastumist?
Arst mõõdab arteriaalse vere hapnikuküllastust (SaO2) nn pulssoksümeetriga – väikese kaasaskantava mõõteseadmega. Patsiendi sõrmeotsa või kõrvanibu külge kinnitatakse mõõteklamber, mis edastab mõõdetud väärtused monitorile. Tavaliselt mõõdetakse samaaegselt pulssi, hingamissagedust ja vererõhku. Vastsündinutel saab klambri kinnitada ka kanna külge.
Hapniku küllastus: normaalväärtused
Vanus ega sugu ei mõjuta hapnikuga küllastumist. Tervetel inimestel peaksid väärtused jääma 90–99 protsendi vahele.
Hapniku osarõhk veres seevastu sõltub vanusest ja seda mõõdetakse kas kPa või mmHg. Noortel täiskasvanutel on spO2 väärtus tavaliselt umbes 96 mmHg (vastab 12.8 kPa-le). Elu jooksul osarõhk väheneb ja on 75-aastasel inimesel umbes 10 mmHg (vastab 80 kPa-le).
Kui kopsuhaiguse tõttu on veres liiga vähe hapnikku, saab vähem hemoglobiini hapnikuga laadida – hapniku küllastus langeb. See kehtib näiteks järgmiste kohta:
- emfüseem
- Astma
- Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
Hingamise vähenemine vähendab ka küllastumist, näiteks meelemürgistuse korral. Muud hapniku küllastumise vähenemise põhjused on järgmised:
- Vereringehäired
- Südame defektid
- Happe-aluse tasakaalu häired koos atsidoosiga (ülihappesus)
Valesti madalad väärtused võivad olla põhjustatud hüpotermiast või jäsemete verevoolu piiramisest (näiteks šoki või veresoonte oklusiooni korral). Küünelakk ja küüneseen võivad samuti näitu võltsida.
Millal on hapnikuga küllastus suurenenud?
Kui hingate eriti sügavalt ja kiiresti sisse ja välja (hüperventilatsioon), võib küllastus tõusta kuni 100 protsenti. Samal ajal väheneb süsihappegaasi sisaldus veres.
Mida teha, kui hapniku küllastus muutub?
Kui hapniku küllastus on liiga madal, on vajalik hapnikravi. Sel juhul antakse patsiendile hapnikku näiteks ninakanüüli või maski kaudu. Vajadusel võib olla vajalik ka patsiendi intubeerimine: hingetorusse sisestatakse toru ja patsient ventileeritakse kunstlikult.
Lisaks tuleb kõrvaldada hapnikusisalduse vähenemise põhjus. Näiteks astmahoog peatatakse ravimitega.
