Mis on haptoglobiin?
Haptoglobiin on vereplasmas oluline valk ja seda toodetakse peamiselt maksas. See toimib ühelt poolt hemoglobiini transpordivalguna ja teiselt poolt nn ägeda faasi valguna:
Hemoglobiini transportija
Ägeda faasi valk
Akuutse faasi valke toodab organism osana kaitsest infektsiooni vastu. Need toetavad immuunsüsteemi ja tagavad, et nakkus ei saaks edasi levida. Lisaks haptoglobiinile on veel umbes 30 ägeda faasi valku.
Millal määratakse haptoglobiin?
Varem määrati haptoglobiini isadustestides. Haptoglobiinil on kolm erinevat alatüüpi, mis erinevad oma struktuurilt veidi. See, milline alatüüp kellegi kehas on, on geneetiliselt määratud. Isaduse kindlakstegemiseks kasutatakse nüüd aga laialdaselt DNA analüüse.
Haptoglobiin – normaalväärtus
Reeglina määratakse haptoglobiini tase vereseerumis. Patsient ei pea vereproovi võtmiseks tühja kõhuga olema. Sõltuvalt vanusest ja mõnel juhul ka soost kehtivad järgmised standardväärtused (milligrammides detsiliitri kohta):
|
naine |
mees |
|
|
12 kuud |
2–300 mg/dl |
2–300 mg/dl |
|
10 aastat |
27–183 mg/dl |
8–172 mg/dl |
|
16 aastat |
38–205 mg/dl |
17–213 mg/dl |
|
25 aastat |
49–218 mg/dl |
34–227 mg/dl |
|
50 aastat |
59–237 mg/dl |
47–246 mg/dl |
|
70 aastat |
65–260 mg/dl |
46–266 mg/dl |
Kuna vastsündinu toodab haptoglobiini alles kolmandast kuni neljanda kuuni, tuleb hemolüüsi kahtluse korral kasutada teisi markereid.
Millal on haptoglobiin madal?
- Kaasasündinud ensüümi defektid (nt püruvaatkinaasi puudulikkus)
- Hemoglobinopaatiad (haigused, millega kaasneb hemoglobiini moodustumise häire, näiteks sirprakuline aneemia)
- Autoimmuunhaigused (nt süsteemne erütematoosluupus)
- Ainevahetushäired (nt Zieve'i sündroom)
- Nakkushaigused (nt malaaria)
- Väikeste veresoonte haigused (mikroangiopaatiad nagu hemolüütiline ureemiline sündroom)
- Teatud ravimid (nt penitsilliin, sulfoonamiidid)
Kui haptoglobiini tase on madal, on oluline vaadata ka maksa väärtusi. Need võivad viidata funktsionaalsele nõrkusele ja seega plasmavalkude moodustumise vähenemisele.
Hemolüüsi markerina aitab haptoglobiin diagnoosida ka haruldast, kuid tõsist HELLP-sündroomi raseduse ajal. Lisaks hemolüüsile põhjustab see ka maksa väärtuste suurenemist ja trombotsüütide (trombotsüütide) arvu vähenemist. See ohtlik kolmik võib muuhulgas põhjustada sisemist verejooksu ja võib maksta nii lapse kui ka ema elu.
Haptoglobiin on üks ägeda faasi valkudest ja vabaneb organismist põletiku ajal. Samas pole see väga konkreetne. Seega, kui kahtlustatakse põletikku, määratakse ka muud väärtused, nagu C-reaktiivne valk (CRP).
Lisaks põletikulistele reaktsioonidele põhjustavad kasvajad ja sapi kogunemine (kolestaas) ka ägeda faasi valkude, näiteks haptoglobiini, verepildi tõusu.
Mida teha, kui haptoglobiin on suurenenud või vähenenud?
Muudetud mõõteväärtusi käsitletakse võimaluse korral vastavalt põhjusele.
Täiendavad testid on vajalikud ka madalate väärtuste korral. Kiire toime on eriti oluline HELLP sündroomi korral. Kui madal haptoglobiini tase viitab raskele aneemiale, võib osutuda vajalikuks vereülekanne.
