Hemodialüüs: määratlus, põhjused, protseduur

Mis on hemodialüüs?

Hemodialüüsi korral saadetakse veri kahjulike ainete eemaldamiseks kehast väljapoole läbi tehismembraani. See membraan toimib nagu filter, st on läbilaskev ainult osale ainetest.

Ja vastupidi, patsiendi verd saab hemodialüüsi käigus rikastada sobivate ainetega läbi dialüsaadi spetsiifilise koostise. Seega eemaldatakse verest kahjulikud ained ja lisatakse tagasi soovitud ained.

Dialüüsi šunt

Seetõttu vajavad dialüüsipatsiendid ohutut ja stabiilset veresoonte juurdepääsu: neile tehakse nn dialüüsi šunt. Veresoontekirurgid õmblevad tavaliselt kokku küünarvarre arteri ja veeni (Cimino šunt). Protseduur toimub tavaliselt kohaliku tuimestuse all (piirkondlik anesteesia).

Kuna veri voolab arterites kõrgema rõhuga kui veenides, voolab veri dialüüsi šundi kaudu veeni ebatavaliselt kõrge rõhuga. Selle lahendamiseks laieneb veen aja jooksul ja tekib paksem sein. Seejärel saab seda korduvalt läbistada dialüüsi jaoks. Kuni veeni seina paksuse saavutamiseni tehakse dialüüs läbi kateetri. Tavaliselt asetatakse see patsiendi kaelale või rinnale.

Millal te hemodialüüsi teete?

Hemodialüüsi kasutatakse:

  • mõneks päevaks ägeda neerupuudulikkuse või mürgistuse korral.
  • kroonilise neerupuudulikkuse (krooniline neerupuudulikkus) püsiva ravina kaugelearenenud staadiumis.

Mida teete hemodialüüsi ajal?

Tavaliselt peavad dialüüsipatsiendid tulema eriravikeskusesse kolm korda nädalas iga kord neljaks kuni kaheksaks tunniks. Hemodialüüs on seetõttu aeganõudev – koos kõigi piirangutega, mida see tööle ja tavapärasele igapäevaelule seab.

Hemodialüüs kui kodune dialüüs

Hemodialüüs kui kodune dialüüs nõuab patsiendilt suurt isiklikku vastutust, kuid pakub talle suuremat ajapaindlikkust kui hemodialüüs dialüüsikeskuses. Lisaks tekivad kodusel dialüüsil palju harvemini ravi tüsistused (nt probleemid dialüüsi šundiga).

Millised on hemodialüüsi riskid?

Neerude nõrkuse tõttu võib fosfaat koguneda kehasse. Tulemuseks võib olla hüperparatüreoidism, millele järgneb luukahjustus ja arterioskleroos. Seetõttu võtavad dialüüsipatsiendid igal söögikorral tablette, mis seovad fosfaate. Kui kaltsiumisisaldus veres lubab, saavad haiged ka D-vitamiini, kuna see on oluline kaltsiumi luudesse imendumiseks.

Mida pean hemodialüüsi ajal arvestama?

Hemodialüüs koormab keha ning piirab patsiendi aega ja toitumist. See on aga ülioluline, kui neerud ebaõnnestuvad. Dialüüs võib sageli ületada uue neeru (neeru siirdamise) pika ootamise.

Selliseid tüsistusi saab aga optimaalse hemodialüüsiga oluliselt vähendada või edasi lükata. Seetõttu pööravad arstid tähelepanu ka teistele haigustele nagu kõrge vererõhk, düslipideemia ja aneemia (neeruaneemia), mis võivad tekkida kroonilise neerupuudulikkuse tagajärjel.