Üksindus: mis aitab?

Lühiülevaade: Üksindus

• Mis aitab üksinduse vastu? nt. enesehooldus, igapäevaelu struktureerimine, mõtestatud tegevus, järkjärguline kontakti loomine teistega, vajadusel psühholoogiline abi, ravimid
• Mida saab iga inimene üksildaste inimeste heaks teha: pöörata tähelepanu teistele inimestele; pühendada aega ja tähelepanu eelkõige eakatele, nõrkadele või liikumisvõimetutele inimestele oma keskkonnas.
• Kust üksindus tuleb? Tavaliselt mitme teguri koosmõjust, nt. teatud iseloomuomadused, ebakvaliteetsed sotsiaalsed sidemed, halvad kogemused, sotsiaalsed asjaolud, kriitilised elufaasid.
• Kas üksindus võib inimesi haigeks teha? Kroonilise üksinduse, suurenenud südame-veresoonkonna haiguste, unehäirete, dementsuse, depressiooni, ärevus- ja obsessiiv-kompulsiivsete häirete ning enesetapumõtete riskiga.

Mis aitab üksinduse vastu?

Üksindusest vabanemiseks võib olla erinevaid viise, eriti kombinatsioonis. Eriti olulised on järgmised sammud:

Enesehooldus – elurõõmu taasavastamine

• Tee endale nauding, täida soov.
• Leidke endale meelepärane hobi või taaselusta unarusse jäetud hobi.
• Hoolitse enda eest ja kuula oma vajadusi.
• Ärge jätke tähelepanuta oma isiklikku hügieeni, toituge tervislikult ja treenige regulaarselt värskes õhus.
• Tutvuge lahkuse ja kaastundega. Hakka endale meeldima.

See võib anda teile igapäevaellu elujõudu, ilma et peaksite toetuma intensiivsele kontaktile väljastpoolt.

Loo struktuur

Väikeste sammudega, et teiste inimestega kontakti saada

Mida saate teha, kui olete üksi? Väikeste sammudega võid proovida inimestega uuesti kontakti saada. Eriti koroonakriisis, kus inimeste vahetu kontakt tuleb teatud aja jooksul vähendada, saate oma üksinduse vastu võitlemiseks hästi ära kasutada tehnilisi suhtlusvõimalusi:

Loomulikult on ka võimalus inimestega virtuaalselt kohtuda, suhtlusvõrgustikes või vestlusgruppides saate mõtteid vahetada inimestega, kes jagavad teie huvisid ja hobisid. Eriti isoleerituse ajal on see väga kasulik.

Ka koroonakriisis on lubatud näiteks jalutama minnes teistele jalutajatele naeratada. Kui saad naeratuse tagasi, võid koguda julgust ja alustada vestlust oma igapäevaelu inimestega, näiteks naabritega – trepikojas või üle aia. Alustuseks piisab sageli mõnest sõnast.

• Mõttekaaslastega saab kohtuda näiteks täiskasvanute koolituskeskuse kursustel või spordiringides, õppida uut keelt või end huvipakkuvas valdkonnas täiendada.
• Vabatahtliku ametikohale asumine on kahekordselt efektiivne: koged rahuldust pakkuvat tunnet, et oled vajalik ja aitad teisi ning võid samal ajal luua uusi kontakte.

Abi saamine

Kui soovid kedagi usaldada ja ei tea, kuhu pöörduda, võid alustada helistades telefoninõustamisteenust. Sealt leiate inimesi, kes saavad teid tähelepanelikult ja aktiivselt kuulata ning teile väärtuslikku nõu anda. Eneseabirühmad on ka hea koht alustamiseks.

Üksinduse ületamine vanemas eas

Vanemas eas on ka uute kontaktide loomine keerulisem ning sõprussidemed raskemad. Kuid isegi selles vanuses on võimalusi teistega ühenduse loomiseks:

• Kui saate, kasutage virtuaalseid võimalusi, nagu vestlusgrupid või suhtlusvõrgustikud.
• Hoidke ühendust või võtke ühendust nooremate sugulastega lühisõnumiteenuste või videokõnede kaudu.
• Võimalusel tegele oma hobidega või leia uusi.
• Harida end edasi, nt. vanadusõppega või keelekursusega – vahepeal on ka veebipakkumisi.
• Ka väikesed tegevused aitavad: Näiteks soovitage naabrile, et te lähete koos jalutama.
• Kasutage oma kogukonnas eakate koosolekuid.
• Kui füüsiline vorm seda võimaldab, liitu matkagrupi või klubiga.

Mida saab iga inimene üksildaste heaks teha

On oluline, et me vaataksime üksteisele tähelepanu. Mitte iga üksi elav inimene, olgu see noor või vana, ei ole üksildane. Kui aga keegi kaebab üksinduse üle, peame sellesse tõsiselt suhtuma. See võib olla algava depressiooni hoiatusmärk. Siis peaksime olema selle inimese jaoks olemas ja võtma tema jaoks aega.

Näpunäide. Kui otsekontakt on taas ohutult võimalik, peaksime külastama oma eakaid, nõrku sugulasi ja tuttavaid ning andma neile osa oma ajast.

Nad saadavad inimesi näiteks arsti juurde, juuksurisse, apteeki või panka ning aitavad ostlemisel. Lisaks pakuvad paljud külastusteenused ühistegevusi, nagu jalutuskäigud ja ekskursioonid (nt ürituste, muuseumide või kohvikute saatmine). Paljud ühendused külastavad ka eakaid, haigeid ja üksikuid inimesi haiglates või hooldekodudes.

Üksindus: sümptomid

Üksinduse määratlus on kõrvalejäetuse tunne, kuuluvuse puudumine ja emotsionaalne eraldatus. Tüüpilised üksindustunded on kurbus, masendunud, abitus, lootusetus, igavus, sisemine tühjus, enesehaletsus, igatsus ja meeleheide.

Subjektiivne tunne

Ja vastupidi, isegi inimesed, kellel on palju sotsiaalseid kontakte perekonnas, tööl, koolis või sotsiaalasutustes, võivad end üksikuna tunda.

Sotsiaalsed kontaktid jäid väga vahele

Üksildaste inimeste ühised omadused

Üksildaste inimeste ühised jooned on järgmised:

• Näete ennast väga erinevalt, kui teised inimesed neid kirjeldaksid,
• on väga enesekriitilised
• pöörake rohkem tähelepanu ebaõnnestumistele kui õnnestumistele,
• end kaitsvalt õigustama,
• kardavad tagasilükkamist,
• devalveerida oma kolleege,
• üle kohaneda,
• tõmbuvad kiiresti endasse,
• on introvertsed või vähem arenenud sotsiaalsed oskused,

Need omadused ei pruugi aga viia üksilduseni! Kvalitatiivselt kvaliteetsed sotsiaalsed sidemed ja tugivõrgud võivad neid inimesi püüda.

Ja vastupidi, täiesti erinevate iseloomuomadustega inimesed on sageli ka üksildased. See võib juhtuda näiteks siis, kui neil puuduvad sellised võrgustikud või kui neil on olnud drastilisi negatiivseid kogemusi teiste inimestega suhtlemisel.

Krooniline üksindus

Kust üksindus tuleb?

Üksindus ei pruugi tekkida siis, kui häid sotsiaalseid suhteid väheneb või need isegi puuduvad. Mõned inimesed on rahul ka vähese kontaktiga.

Üksindus tekib siis, kui oleme tahes-tahtmata üksi või tunneme, et olemasolevatest sotsiaalsetest suhetest ja kontaktidest ei piisa. Samas tunnevad üksildased inimesed sageli oma olukorda häbi, mis võib neid veelgi enam endassetõmbumise ja tagasiastumisse viia.

Faktorid, mis võivad vallandada üksildust

Üheinimese leibkonnad

Ühiskonna vananemine

Tänu meie heale arstiabile vananevad inimesed järjest. Samal ajal langeb sündimus ja abiellumine. Eakad ei pruugi sageli olla perega seotud, sest sugulased elavad näiteks teistes linnades või ei tähtsustavad lähedasi perekondlikke kontakte.

Lisaks raskendavad üksi elavatel inimestel avalikus elus osalemist eriti vanemas eas vaesus või terviseprobleemid.

Muutunud suhtlemiskäitumine

Suhtlemine muutub sotsiaalmeedia mõjul. Mõned inimesed suhtlevad aktiivselt virtuaalsete kontaktidega, kuid nende vahetud kontaktid päris inimestega kaovad sageli seetõttu.

Ja vastupidi, mõned inimesed leiavad Interneti kaudu uusi kontakte, mis võivad reaalses maailmas areneda armusuheteks, sõprussuheteks või professionaalseteks partnerlusteks.

Ainult lapsed

Töötus või üleminek pensionile (pension).

Kui töö ära kukub, on ootamatult puudu kolleegidest ja struktureeritud päevakavast. Samas peavad mõjutatud isikud end rahaliselt piirama, mistõttu tõmbuvad nad veelgi rohkem tagasi. Pikemas perspektiivis võib see kaasa tuua üksinduse.

Haigused

Kroonilised haigused, vähk, depressioon, psühhootilised häired ja eriti dementsus võivad haigestunuid üksildasena tunda.

Elu kriitilised faasid

Halvad kogemused

Mõnel juhul on üksindus ka enesekaitseks, sest inimestel on ühiskonnaga halbu kogemusi. Näiteks võib keegi, keda kiusatakse, on ülemuse tabamuste nimekirjas (bossing) või kellel on muid tõrjutuse kogemusi, muutuda üksildaseks.

Erandlikud asjaolud

Kas üksindus võib sind haigeks teha?

Kas inimesed jäävad üksindusest haigeks või võivad inimesed üksindusse isegi surra? Fakt on see, et krooniliselt üksildastel inimestel on suurem risk:

• krooniline stress
• Südame-veresoonkonna haigus
• Unehäired
• Dementsus
• Depressioon
• ärevus ja obsessiiv-kompulsiivsed häired
• Suitsiidimõtted

Nagu näitavad terviseandmed, käivad ka üksildased inimesed sagedamini arsti juures ja on sagedamini statsionaarsel ravil – muu hulgas psühhosomaatiliste haiguste, näiteks seljavalu tõttu.

Probleemseks muutub see, kui üksindusega kaasneb liikumatus, abitus ja sotsiaalne eraldatus, eriti laste, eakate ja puuetega inimeste seas. Siis võivad tekkida eluohtlikud hoolduspuudused.

Millal peaksite arsti juurde pöörduma?

Näpunäide: koroonakriisi ajal pakuvad paljud kliinikud, psühhiaatriapolikliinikud ja psühhoterapeutilised praktikad alternatiivina otsevestlusele telefoni- ja videokonsultatsioone või online-sekkumisi.

Mida arst teeb?

Pärast seda teeb arst teiega koostööd, et selgitada välja, millist tuge te vajate. Näiteks võib juba piisata oma päeva paremaks ülesehitusest – näiteks meditsiinilise järelevalve all olevate programmidega nagu “iFightDepression Program”, millega saad end ise internetipõhiselt ja tasuta hallata.

Kui üksindus on seotud vaimuhaigustega, nagu depressioon, ärevus või obsessiiv-kompulsiivne häire, võib arst määrata ka sobivaid ravimeid (nt antidepressandid).

Enneta üksindust

Stabiilsed ja usalduslikud sotsiaalsed suhted on vaimse ja füüsilise tervise parim kaitse.