Kuidas ma saan vaktsineerimiseks aja kokku leppida?
Vaktsineerimiseks on vaja aeg kokku leppida. Täpne kord on reguleeritud üksikute liidumaade poolt. See võib osariigiti veidi erineda.
Vaktsineerimine vaktsineerimiskeskustes
Vaktsineerimine toimub vaktsineerimiskeskustes. Vastuvõttude broneerimine toimub eriteenindusnumbrite või meditsiinilise valveteenistuse patsienditeeninduse 116117 kaudu, mida saab kasutada ka interneti teel (www.116117.de). Teise võimalusena saate mõnes föderaalriigis registreeruda ka vastavate veebiportaalide kaudu. Seejärel saadetakse kutse SMS-i, e-posti või kirja teel.
Vaktsineerimine perearstide poolt
Koronavastast vaktsineerimist pakuvad nii perearstid kui ka paljud eriarstid (nt günekoloogid, nahaarstid, ortopeedid). Keda kontoris töötavad arstid esimesena vaktsineerivad, sõltub nende isiklikust hinnangust patsiendi individuaalse infektsiooni või tõsise haiguse riski kohta.
Vaktsineerimine ettevõtte arstidega
Vaktsineerimine vaktsineerimisbussides
Paljudes linnades on kasutusel vaktsineerimisautod, kus saab vaktsineerida ilma kohtumiseta. Nende asukohta saate uurida linnade Interneti-portaalidest.
Kes millise vaktsiini saab?
Alaline vaktsineerimise komitee (STIKO) soovitab praegu AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni vektorvaktsiine ainult üle 60-aastastele inimestele. Selle põhjuseks on harvaesinev ajuveenide tromboos, mis tekkis kõrvaltoimena, eranditult noorematel täiskasvanutel. keskealised isikud. Seda tüsistust ei ole vanematel inimestel esinenud sagedamini kui selle vanuserühma vaktsineerimata inimestel.
Seetõttu peaksid alla 60-aastased inimesed saama BioNTechi/Pfizeri või Moderna mRNA vaktsiini. Küll aga võivad nad pärast arsti põhjalikku selgitust ja isikliku riskiga arvestamist saada ka vektorvaktsiini – näiteks seetõttu, et mRNA vaktsiiniga vaktsineerimise ooteaeg oleks oluliselt pikem.
BioNTechi/Pfizeri ja Moderna mRNA vaktsiinid on nüüdseks Euroopas heaks kiidetud ka 12–17-aastastele lastele ja noorukitele ning alaline vaktsineerimiskomisjon (STIKO) soovitab neid nüüd kõigile selles vanuserühmas. Corona vaktsiin on eriti oluline lastele ja noorukitele, kellel on teatud haigused, nagu astma, rasvumine, südamehaigused ja trisoomia 21 (Downi sündroom).
Milliste ajavahemike järel vaktsineeritakse?
Välja arvatud Johnson & Johnsoni vaktsiin (siinkohal piisab ühest annusest), on vaktsiinikaitse täielikuks kujunemiseks alati vaja kahte vaktsineerimist. Alaline vaktsineerimiskomitee soovitab mRNA vaktsiinide (BionTech/Pfizer, Moderna) puhul intervalliks 3–6 nädalat.
AstraZeneca puhul oli soovitatav vaktsineerimisintervall 9–12 nädalat. Vahepeal tehakse suurema efektiivsuse tõttu teine vaktsineerimine mRNA vaktsiiniga – juba nelja nädala pärast.
Kuidas tõestada, et olen kõlblik vaktsineerimiseks?
Kas rasedad naised peaksid end vaktsineerima?
Praeguseks on Corona vaktsiini ohutuse ja efektiivsuse kohta raseduse ja imetamise ajal andmeid vähe. Seetõttu ei soovita alaline vaktsineerimiskomitee praegu tervete rasedate üldist vaktsineerimist. Lapseootel emad võivad aga nimetada kaks lähikontakti, keda seejärel nende kaitseks vaktsineeritakse.
Teisiti hinnatakse olukorda, kui rasedad kuuluvad riskigruppi – näiteks varasema haiguse tõttu või seetõttu, et nad on eriti nakatunud. STIKO soovitusel tuleks neile pärast üksikasjalikku teavet ja hoolikat riski-kasu suhte hindamist pakkuda alates neljandast kuust vaktsineerimist mRNA vaktsiiniga.
Lisateavet selle teema kohta saate lugeda artiklist Koroonaviirus: mida peavad rasedad nüüd teadma.
Ja kuidas on lood imetavate emadega?
Kas lapsi ja noorukeid saab vaktsineerida?
BioNTechi/Pfizeri ja Moderna mRNA vaktsiinid on nüüdseks heaks kiitnud ka Euroopa Ravimiamet (EMA) 12–17-aastaste vanuserühma jaoks. Teema kohta lisateabe saamiseks lugege artiklit Koroona vaktsineerimine lastele ja noorukitele.
Millised on täielikult vaktsineeritud inimeste lõõgastusvõimalused?
Täielikult vaktsineeritud ja taastunud isikutel on suurema esinemissageduse ajal suuremad vabadused. See hõlmab näiteks restoranide ja ürituste külastusi ilma täiendava testimiseta.
Kuid ka nemad võivad nakatuda Sars-CoV-2-ga, mistõttu peavad nad ettenähtud olukordades jätkama maskide kandmist. Lisaks võib vabatahtlik testimine olla asjakohane eriti riskantsetes olukordades.
Vaktsineerimise digitaalne tõend
Selle eesmärk on anda omanikele kiire ja võltsimiskindel tõend selle kohta, et nad saavad taas nautida teatud põhiõigusi, nagu puhkusereis või juurdepääs sündmustele, mis muidu eeldaksid negatiivset testitulemust – näiteks tulevased kontserdid.
Ülevaade vaktsineerimisest riigi tasandil
Riigid korraldavad vaktsineerimised igal juhul individuaalselt. Teavet vaktsineerimise ja vaktsineerimiskeskuste kohta leiate järgmistelt lehtedelt:
