Kortisool: mida teie laboriväärtus tähendab

Mis on kortisool?

Kortisool (nimetatakse ka hüdrokortisooniks) on steroidhormoon, mida toodetakse neerupealiste koores. Seejärel siseneb see vereringesse. Maksas hormoon laguneb ja lõpuks eritub neerude kaudu uriiniga.

Kuidas kortisooli toodetakse?

Keha kontrollib kortisooli tootmist erinevate hormoonide tundliku regulatsiooniahela abil. Ülaosas on hüpotalamusest (dientsefaloni osa) pärinev kortikotropiini vabastav hormoon CRH. See vabaneb spurtidena ja soodustab hormooni ACTH (lühend adrenokortikotroopsest hormoonist) moodustumist ja vabanemist hüpofüüsist.

ACTH omakorda stimuleerib kortisooli teket ja vabanemist neerupealise koores. ACTH mõjul tõuseb kortisooli kontsentratsioon veres juba mõne minuti pärast.

Kuid ka meie kehal on regulatsiooniahelasse sisse ehitatud tagasisidemehhanism: vabanev kortisool pärsib CRH ja ACTH vabanemist, nii et see ei too kaasa pidevat tootmist ja kortisooli ülejääki.

Millised on kortisooli funktsioonid?

Kokkuvõttes on kortisoolil järgmised mõjud:

  • See aktiveerib või pärsib erinevate geenide transkriptsiooni ehk teatud mõttes geenidesse salvestatud geneetilise informatsiooni lugemist.
  • Insuliini antagonistina tõstab kortisool vere glükoosisisaldust.
  • See soodustab organismi valguvarude lagunemist.
  • See toetab rasvavarude lahustumist, muuhulgas suurendades adrenaliini toimet.
  • See suurendab südamelihase löögijõudu, vererõhku ja hingamissagedust.
  • See hoiab ära immuunsüsteemi ebapiisavad reaktsioonid ja pärsib põletikku.
  • See pärsib luude pikisuunalist kasvu.
  • Kesknärvisüsteemis suurendab kortisool tähelepanu ja infotöötlust, parandab mälu ja ergutab söögiisu.

Lisaks on kortisool oluline embrüo arenguks, täpsemalt kopsude, neerude ja südame arenguks ning immuunsüsteemi tekkeks.

Millal kortisooli taset määrata?

Kortisooli tase on eriti oluline neerupealiste haiguste diagnoosimisel ja kontrolli all hoidmisel, näiteks:

  • Cushingi tõbi (hüpofüüsi häire)
  • Neerupealiste koore adenoom (healoomuline kasv)
  • neerupealiste koore pahaloomuline kasvaja
  • ACTH-d tootv kasvaja (nt väikerakuline bronhiaalkartsinoom)
  • neerupealiste koore funktsionaalne nõrkus (Addisoni tõbi)

Arst saab mõõta kortisooli nii veres kui ka uriinis ja süljes.

Kortisool: funktsioonitestid

Kortisooli ümbritseva hormonaalse reguleerimise ahela funktsiooni kontrollimiseks kasutab arst mitmeid funktsionaalseid teste. Nende puhul stimuleerib või pärsib ta reguleerimisahela üksikuid samme ja jälgib keha reaktsiooni. Selliste funktsionaalsete testide näited:

CRH testis manustab arst patsiendile hormooni CRH. Tervel inimesel suureneb "järelhormoonide" ACTH ja kortisooli tase.

ACTH testis manustatakse ACTH-d, mis tavaliselt põhjustab kortisooli taseme tõusu. Neerupealiste koore häire korral see kortisooli tõus puudub või on oluliselt vähenenud.

Metopirooni testis annab arst patsiendile metopirooni – aine, mis inhibeerib ensüümi 11-beeta-hüdroksülaasi. See tagab deoksükortisooli muundamise kortisooliks. Ensüümide blokaad põhjustab kortisooli taseme langust, mis tervetel inimestel põhjustab ACTH tõusu. Keha soovib seega suurendada kortisooli tootmist, kuid see toob kaasa ainult deoksükortisooli suurenemise ensüümi inhibeerimise tõttu. Kui seda suurenemist ei toimu, võib olla ACTH vabanemise häire või steroidhormooni sünteesi ensüümi defekt.

Kortisooli tase: tabel normaalväärtustega

Kortisooli tase kõigub märkimisväärselt kogu päeva jooksul episoodilise CRH vabanemise tõttu. Seetõttu on patsiendilt vereproovi võtmisel oluline roll. Vereproovide võtmisel kell 8 hommikul kehtivad olenevalt vanuserühmast järgmised normaalväärtused:

vanus

Kortisooli standardväärtused (veri)

kuni 1 nädal

17–550 nmol/l*

2 nädalat kuni 12 kuud

66 – 630 nmol/l

1 kuni 15 aastat

69 – 630 nmol/l

16 kuni 18 aastat

66 – 800 nmol/l

alates 19 aastast

119 – 618 nmol/l

* Teisendus mikrogrammideks detsiliitri kohta: nmol/lx 0.0363 = µg/dl

Kortisooli tase on kõrgeim hommikul. Päeva edenedes see väheneb. Seega, kui verd võetakse kell 11, jääb kortisooli tase kõigis vanuserühmades tavaliselt alla 138 nmol/l.

Kortisool uriinis

Kortisooli saab määrata ka 24-tunnise uriini kogumise teel. Kõigi vanuserühmade normaalne vahemik on siin 79 kuni 590 nmol/24 h.

Millal kortisool väheneb?

Krooniliselt madalat kortisooli kontsentratsiooni nimetatakse hüpokortisolismiks. Tüüpilised sümptomid on vähenenud jõudlus, nõrkus, iiveldus ja madal vererõhk. Põhjuseks on neerupealiste koore funktsionaalne häire (neerupealiste puudulikkus). Sõltuvalt häire asukohast eristavad arstid primaarset, sekundaarset ja tertsiaarset puudulikkuse vorme:

Primaarne hüpokortisolism

  • Verejooks
  • Neerupealiste koore kasvajad (kaasa arvatud kasvajate metastaasid teistes kehaosades)
  • Infektsioonid nagu tuberkuloos
  • Neerupealiste eemaldamine operatsiooni ajal
  • Teatud ravimite (nt und esilekutsuva anesteetikumi etomidaadi) võtmine

Lisaks madala kortisooli taseme üldistele sümptomitele kannatavad Addisoni tõvega patsiendid kahjuks hüpoglükeemia, vedeliku ja naatriumi kadu neerude kaudu, ülihappesus (atsidoos) ja naha tugev pigmentatsioon.

Sekundaarne ja tertsiaarne hüpokortisolism

Kui kahjustus on ajus ehk hüpofüüsis või talamuses, räägib arst sekundaarsest või tertsiaarsest hüpokortisolismist. Kõige tavalisem põhjus on pikaajalise kortisoolravi järsk katkestamine. Mõnikord on selle taga aga trauma või suured healoomulised kasvajad (adenoomid).

Millal on kortisool tõusnud?

Kui kortisool on liiga kõrge, räägib arst hüperkortisolismi või Cushingi sündroomi. Enamik Cushingi sündroomidest on tingitud glükokortikoidide manustamisest, näiteks autoimmuunhaiguste korral. Teised kõrgenenud kortisoolitaseme põhjused on kortisooli tootvad neerupealise koore kasvajad või ACTH-d tootvad kasvajad. Viimane võib tekkida nii hüpofüüsis kui ka teistes kehapiirkondades.

Kõrge kortisooli tase: tagajärjed

Püsivalt kõrgenenud kortisooli tase põhjustab muu hulgas:

  • osteoporoos
  • Lihase atroofia
  • Rasva ladestumine kehatüvel (tüve rasvumine härja kaela ja ümara täiskuu näoga)
  • Kõrge vererõhk
  • Sidekoe nõrkus
  • õhuke nahk
  • hilinenud haavade paranemine
  • maohaavandid
  • diabeetiline ainevahetus
  • turse (veepeetus koes)
  • masendunud tuju

Kui käesolev haigus põhjustab samaaegselt ACTH taseme tõusu, suureneb lisaks kortisooli tootmisele ka meessuguhormoonide süntees. Mõjutatud naistel on menstruaaltsükkel häiritud. Lisaks võib välja kujuneda meeste juuste muster (nagu habemekasv).

Mida teha, kui kortisooli tase muutub?

Hormoonide taseme individuaalsete kõikumiste tõttu ei ole ühel kortisooli väärtusel suurt tähtsust. Parema teabe annavad korduvad mõõtmised või ülalmainitud spetsiaalsed stimulatsioonitestid.

Kui kortisooli tase on hormoone tootva kasvaja olemasolu tõttu liiga kõrge, eemaldatakse see kirurgiliselt ja/või ravitakse ravimitega. Teisel juhul manustatakse ravimeid, mis pärsivad kortisooli sünteesi.

Hüpokortisolismi korral määrab arst aga hormoonasendusravi kortisooli prekursoreid sisaldavate ravimitega.