Kuidas näeb välja lasteaias elama asumine?
Saksamaal laste aklimatiseerumine lasteaed põhineb tavaliselt Berliini mudelil. Kuid see sõltub ka igast konkreetsest lapsest. Sellised tegurid nagu õed-vennad aastal lasteaed ja vanemate oskus oma lastest irduda mängib suurt rolli.
Berliini mudel koosneb viiest etapist. Esimeses etapis teavitatakse vanemaid kõigest olulisest ja registreeritakse lapse arengeseisund. Järgmises etapis on laps vanema juures kolm päeva umbes üks kuni kaks tundi lasteaed.Vanem peaks lapsele märku andma, et lasteaed on turvaline koht, kus laps on heades kätes.
Vanemad peaksid olema võimalikult passiivsed, et laps saaks kontakti kasvatajatega. Kolmandas etapis, tavaliselt pärast neljandat, proovitakse eraldada umbes 30 minutit. Kui see õnnestub, alustatakse neljandat sammu.
Eraldamisfaase pikendatakse veelgi, et laps saaks stabiliseeruda. Viimases etapis jätavad vanemad lapse lasteaeda üksi, kuid jääb alati kättesaadavaks. Need sammud viiakse lõpule alles siis, kui laps on lasteaiaolukorraga harjunud ja kasvatajad saavad teda lohutada. Berliini mudeli järgi võtab aklimatiseerumisperiood umbes kolm nädalat, kuid see on lapsiti erinev. Sel põhjusel peaksid vanemad võtma olukorraga harjumiseks võimalikult palju aega ega tohiks liiga vara töö üle otsustada.
Mis on Montessori lasteaed?
Montessori lasteaed on saanud nime selle asutaja Itaalia arsti ja reformipedagoogi Maria Montessori (1870-1952) järgi. Tema moto ja Montessori lasteaedade teema on: „Aidake mul seda ise teha. “Montessori lasteaias nähakse last juba tervikuna.
Lisaks sellele juhtpõhimõttele põhineb Montessori pedagoogika järgmistel põhimõtetel, mille kohaselt lasteaia kasvatajad tegutsevad. Haridus põhineb inimese teaduslikel teadmistel omandatud teadmistel. Lapsed arenevad vastavalt oma plaanile, mis kujundab nende psüühikat väga individuaalselt.
Igal lapsel on oma sisemine plaan. Selleks, et seda plaani mitte häirida, vajavad nad kaitstud keskkonda. Pealegi on Montessori sõnul lastel imenduv vaim, nii et esimestel eluaastatel neelavad nad oma keskkonna ja hoiavad seda oma alateadvuses.
Vastavalt sellele peaks lapseliik pakkuma lastele huvitavat ja mitmekesist keskkonda ning vastama laste vajadustele, eriti tundlikes faasides, kui lapsel on võimalik arendada konkreetseid võimeid. Lasteaias saavad lapsed sihipärast tuge neljas põhivaldkonnas. Esimeses saab laps praktilise elu harjutusi, näiteks küünalde süütamine, vee kandmine jne.
Teine valdkond on keelematerjalid, näiteks liivapaberitähed, mida tunda. Lisaks kasutatakse helmekettide abil matemaatilisi materjale, loendamist ja arvutamist. Viimane põhivaldkond on sensoorsed materjalid, näiteks värvikaart jne. On tähelepanuväärne, et õpetaja jääb alati passiivseks ning lapsel lubatakse ennast ja oma võimeid proovida.
