Mis on kunstiteraapia?
Kunstiteraapia kuulub loovteraapiate hulka. See põhineb teadmisel, et piltide loomisel ja muul kunstilisel tegevusel võib olla tervendav mõju. Eesmärk ei ole luua kunstiteoseid, vaid pääseda ligi oma sisemaailmale. Kunstiteraapias saab pildist või skulptuurist hinge peegel.
Kunstiteraapia põhineb erinevatel distsipliinidel. Olenevalt koolitusinstituudist hõlmab see näiteks kognitiiv-käitumuslikku, süvapsühholoogilist, antropoloogilist või süsteemset lähenemist. Süvapsühholoogias nimetatakse kunstiteraapiat mõnikord ka Gestalt- või maaliteraapiaks. Siiski ei tohiks seda segi ajada gestaltteraapiaga, mis on iseseisev humanistliku lähenemisega psühhoteraapia vorm.
Millal kunstiteraapiat tehakse?
Kunstiteraapia abil on mõjutatud inimestel võimalus end sõnadeta väljendada. Seetõttu sobib see teraapiameetod ka dementsetele või vaimupuudega inimestele.
Millega sa kunstiteraapias tegeled?
Olulised eesmärgid kunstiteraapias on, et patsient ise muutuks loominguliselt aktiivseks ja õpiks ennast paremini tundma. Saadud töid ei hinnata. See peaks võimaldama patsiendil proovida asju takistamatult, tavadeta ja kartmata „vigu teha“.
Suhete loomine
Nagu iga teraapia puhul, tuleb kõigepealt luua usalduslik suhe terapeudi ja patsiendi vahel. Hea suhe aitab oluliselt kaasa edukale teraapiaprotsessile.
Probleemi tuvastamine
Kunstiteraapia eeliseks on see, et sisemiste seisundite väljendamine ei vaja esialgu sõnu. Sellegipoolest on kunstiterapeudi ja patsiendi vestlusel oluline roll.
Selleks kirjeldab kunstiterapeut esmalt hinnangutevabalt, mida ta kõnealusel maalil või skulptuuril näeb. Grupiteraapias räägivad osalejad omavahel ka sellest, mida nad üksteise kunstiteostes tajuvad.
Probleemi lahendamine
Kunstiteraapia ei peaks aitama patsiendil mitte ainult probleeme ära tunda, vaid ka nendega toime tulla. Selleks kasutab see süvapsühholoogia, käitumisteraapia või muude meetodite tehnikaid.
Uute toimetulekuviiside leidmiseks kasutab kunstiterapeut peale vestluse ka tööd kunstiteostega. Patsiendid leiavad sageli, et võimalus end värvi ja vormiga väljendada on kergenduseks.
Kunstiteraapia pakub laia valikut võimalusi. Paljude erinevate meetodite ja materjalide kaudu leiab peaaegu iga patsient endale sobiva loomingulise väljenduse. Kuid kunstiterapeut julgustab patsiente ka uusi või tundmatuid värve, materjale või disainimeetodeid proovima. Uute teede uurimine tugevdab patsiendi võimet probleeme lahendada.
Millised on kunstiteraapia riskid?
Pildid või skulptuurid võivad tekitada patsiendis valusaid mälestusi. Eelkõige psühholoogiliste häirete, aga ka dementsuse korral võib see kaasa tuua emotsionaalse ülekoormuse, mis mõjutab teraapia kulgu negatiivselt. Selle tulemusena võib patsiendi vaimne seisund halveneda. Kogenud kunstiterapeut oskab selliseid muutusi patsiendi juures märgata ja neile vastu astuda.
Mida pean pärast kunstiteraapiat silmas pidama?
Mõnel juhul halveneb patsiendi seisund pärast teraapiaseanssi. Kui aga halvenemine on vaid lühiajaline, pole muretsemiseks põhjust. Valusate tunnetega tegelemine on esimene samm positiivsete muutuste suunas. Mõjutatud isikud peaksid olemasolevaid hirme või muresid oma kunstiterapeudiga arutama.
