Mis on kuretaaž?
Kraapimine on kirurgiline protseduur, mille käigus günekoloog eemaldab kogu emaka limaskesta või osa sellest. Selleks kasutab ta spetsiaalset instrumenti, mingi tömbi või terava (lõikava) servaga lusikat – kuretti. Protseduuri nimetatakse ka abrasiooniks või kuretaažiks.
Imekuretaažil (aspiratsioonil) imetakse kude emakaõõnest välja alarõhu tekitava aparaadi abil. Seda tehnikat kasutatakse sageli abortide puhul ja see on tavaliselt leebem kui kuretaaž.
Millal tehakse kuretaaži?
Kuretaaži võib teha diagnostilistel või terapeutilistel põhjustel (nt raseduse katkemine või abort).
Vanametalliks lammutamine diagnostilistel eesmärkidel
Fraktsiooniline abrasioon, mille käigus uuritakse eraldi emaka üksikute segmentide limaskesti, võimaldab teha järeldusi rakumuutuse täpse asukoha kohta – näiteks emakakaelavähi puhul. Seejärel kombineeritakse hõõrdumist sageli hüsteroskoopiaga, et kraapimise olulisust veelgi suurendada.
Kraapimine raseduse katkemise ja enneaegse sünnituse korral
Sünnitusjärgne kraapimine
Pärast sünnitust jäävad väga sageli osad platsentast või membraanidest emakasse. Kui emakas ei saa korralikult kokku tõmbuda, veritsevad need koejäägid. Teatud ravimid aitavad reeglina emakal uuesti kokku tõmbuda. Kui need aga piisavalt ei toimi, aitab vaid limaskesta kuretaaž. Rasketel juhtudel peab günekoloog emaka täielikult eemaldama (hüsterektoomia).
Kuretaaži võimalikud põhjused on ka suurenenud, raskem või ebaregulaarne menstruaalverejooks. Menopaus on selliste verejooksuhäirete tavaline aeg. Põhjuseks võivad olla hormonaalsed häired või healoomulised rakumuutused endomeetriumis (näiteks polüübid). Katkendlik verejooks võib samuti nõuda hõõrdumist. Need on sageli tingitud endomeetriumi põletikust (endometriit).
Operatiivne (instrumentaalne, kirurgiline) raseduse katkestamine on põhimõtteliselt teostatav kuretaaži abil. Reeglina valitakse aga tavaliselt õrnem imemisviis (imemiskuretaaži).
Täpsemalt abordi meetoditest, protseduurist ja riskidest saad lugeda artiklist Abort.
Mida tehakse abordi ajal?
See, kas kuretaaži saab teha ambulatoorselt, sõltub arsti hinnangust ja naise võimalikest kaasuvatest haigustest ning kuretaaži tüübist. Üldjuhul teevad günekoloogid võimaluse korral kuretaaži ambulatoorselt, et vähendada patsiendi stressi.
Küretaaž: protseduur ja ettevalmistus
Abrasiooni ajal lamab patsient günekoloogilisel toolil, kuna seda kasutatakse ka ennetavatel läbivaatustel.
Seejärel eemaldab ta kureti abil ettevaatlikult emaka keha ja emakakaela limaskesta. Eemaldatud kude kogutakse kokku, et seda saaks vajadusel täpsemalt uurida.
Millised on kuretaaži riskid?
Verejooks, infektsioon ja/või valu on pärast kuretaaži sagedased. Nende tüsistuste ravi sõltub nende raskusastmest.
Raske verejooks pärast kraapimist
Kui kaua verejooks pärast emakakuretaaži kestab, sõltub ka võimalikest kaasuvatest haigustest, näiteks vere hüübimishäiretest.
Elundite infektsioon ja perforatsioon
Nagu teistegi protseduuride puhul, suureneb pärast hõõrdumist haava nakatumise oht. See võib omakorda põhjustada veremürgitust (sepsis), mida arst ravib seejärel antibiootikumide ja vereringet toetavate ravimitega.
Emakakaela nõrkus
Kuretaaži käigus võib emakakaela sidekude kahjustuda sedavõrd, et see ei suuda järgneva raseduse ajal enam piisavalt lapse raskust taluda (emakakaela nõrkus). See võib põhjustada enneaegset sünnitust või kahjustada last sünnituse ajal.
Menstruatsiooni muutus pärast kuretaaži
Valu pärast kuretaaži
Eriti esimestel päevadel võib pärast emaka kraapimist tekkida tõmbav kõhuvalu. Need on tavaliselt sarnased tuttavate menstruaalkrampidega. Arst võib kuretaažijärgse taastumise toetamiseks manustada valuvaigisteid.
Mida pean pärast kuretaaži silmas pidama?
Pärast emaka kuretaaži käituge ettevaatlikult – võtke paar päeva rahulikult. See võib ennetada tüsistusi ja toetada taastumist pärast kuretaaži.
Verejooksuriski vähendamiseks peaksite ootama üks kuni kaks nädalat enne treeningut pärast emaka irdumist. Arutage seda oma günekoloogiga.
