Lõualuu väärasend

Sissejuhatus

Tervislik, esteetiline hammastik iseloomustab asjaolu, et hambad on üksteise suhtes sümmeetrilised. Lõikehambad lukustuvad nagu käärid ja põsesuunalised hambad on paigutatud nagu hammasrattad. Selline hambaasend tagab optimaalsed tingimused närimiseks ja rääkimiseks.

Lisaks peaksid hambad seisma sirgelt üksteise kõrval, ilma et nende vahel oleks palju ruumi, ega tohiks kattuda. Need peaksid moodustama kogu lõualuu ja näoga harmoonilise üldpildi. Selline lõualuu on tänapäeva ühiskonna ideaal, kuid tegelikult on selline hambakomplekt vaid umbes kahekümnendal. Ligikaudu 60% -l lastest ja noorukitest ilmnevad enam-vähem rasked hamba ja / või lõualuu väärasendid. Kuigi mõned neist väärkasutustest on kaasasündinud, on enamik neist põhjustatud välistest teguritest, näiteks pöidla imemisest.

Mis tüüpi lõualuude väärarengud on olemas?

Kõik lõualuude väärasendid ei ole ühesugused, kuid nende valearengut on erinevaid hammastik või lõualuu. Ortodontilise ravi vajalike põhjuste seas on kõige tavalisem risthammustus, avatud hammustus, ülihammustus, prebiteerimine, erinevat tüüpi tunglemine, lõhe hammustamine, ülihammustamine ja sügav hammustamine. Risthammustus on ülekaalukalt kõige levinum lõualuu väärareng, see võib mõjutada üksikuid hambaid või kogu lõualuu.

Risti hammustust iseloomustab asjaolu, et hambaid alalõug lamada hammaste ees ülemine lõualuu koos hammustades. Ülemiste hammaste ees hammustavate alumiste hammaste sagedane põhjus on liiga väike suulae pärsitud kasvu tõttu ülemine lõualuu. Risthammustuse parandamiseks tuleb ülemine lõualuu tuleb kõigepealt stimuleerida.

Seda tehakse laiendades suulae. Lahtist hammustust põhjustavad peamiselt väikelapsed pöidla sagedase imemise või luttide liiga pika kasutamise tõttu. Lõualuu väärareng põhjustab tühimikke ülemise ja esihamba vahel alalõug.

Lisaks saab eristada kahte tüüpi avatud hammustusi.

  • Ühel juhul sulgub alumine lõualuu ülemise lõualuu ette (nn mesiaalne hammustus)
  • Teisel juhul sulgub ülemine lõualuu ees alalõug (nn distaalne hammustus).

Patsientidel, kes kannatavad lõualuu väärasendina ülihammustuse (prognathismi) all, ei vasta alalõua suurus ülemise lõualuu suurusele. Enamasti on ülemine lõualuu suhteliselt liiga suur, nii et esihambad asuvad lõualuu sulgemisel kaugel alalõua ees.

Ülehammustust kui lõualuu valesti sulgust nimetatakse sageli järglaseks ja see on ülihammustuse vastand. Patsientidel, kellel on eelhammustus, on alumine lõualuu ülemise lõualuu suhtes liiga väljendunud, esihambad asuvad ülemise lõualuu ees. Liighammustust tuntakse paremini kui sügavat hammustust ja seda iseloomustab ülemiste esihammaste liiga järsk asend. Sel põhjusel on alumiste lõualuude hambad koos hammustades ülemise lõualuu esihammastega täielikult kaetud.