Lühiülevaade
- Prognoos: Varajase ravi korral on paranemise võimalused head. Mõnel, tavaliselt raskel juhul jäävad sümptomid, nagu valu või liigese ebastabiilsus, alles.
- Ravi: Äge ravi immobiliseerimise, jahutamise, kokkusurumise ja tõstmise teel. Muud võimalused hõlmavad füsioteraapiat / lihastreeningut, valuvaigisteid ja kirurgiat.
- Sümptomid: valu, turse, verevalumid, kui veresooned on haaratud, piiratud liikumisulatus ja kõndimisprobleemid
- Uurimine ja diagnoosimine: palpatsioon, liigesefunktsiooni testid, röntgenuuring, magnetresonantstomograafia (MRI).
- Põhjused ja riskitegurid: äkiline keerdliigutus väljasirutatud jalaga, spordiõnnetused või kukkumised; järsu suunamuutusega spordialad on eriti riskantsed. Varasemad põlvevigastused suurendavad riski.
- Ennetamine: Lihaste sihipärane treenimine, soojendus enne sportimist, toetavad sidemed või teibid.
Mis on sisemise sideme rebend?
Koos eesmise ristatisideme vigastustega on põlve sisemise sideme rebend üks levinumaid põlve sidemete vigastusi. Ligikaudu kaheksa protsenti kõigist põlvevigastustest mõjutavad mediaalset sidet. Paljud mediaalsete sidemete vigastused on aga nii väikesed, et neid ei registreerita. Paljudel juhtudel tekib sisemine sideme rebend koos muude vigastustega, eriti mediaalse meniski vigastustega.
Võrdluseks, sisemise sideme rebend jalas, eriti pahkluus, ei ole nii tavaline.
Anatoomia – põlveliigese sisemine side
Põlveliigese sisemine side (ligamentum collaterale tibiale) on umbes kümne sentimeetri pikkune ja kulgeb seestpoolt reieluu alumisest otsast (reieluu) sääreluuni (sääreluuni). Mediaalse kollateraalse sideme osad on ühendatud põlve mediaalse meniskiga, nii et mõlemad struktuurid on tavaliselt korraga vigastatud.
Kui kaua võtab aega, et paraneda sisemise sideme rebend?
Pärast sisemise sideme rebendit naaseb enamik haigeid suhteliselt kiiresti sportlikule tegevusele. Optimaalset ja täpset aega selleks on aga raske määrata. Paranemisprotsessi kestus on individuaalne ja sõltub vigastuse raskusastmest, kuid tavaliselt on see neli kuni kuus nädalat. Mida veel saab sisemise sideme rebendiga teha?
Võttes arvesse isiklikke asjaolusid ja edusamme ning konsulteerides terapeutidega, on soovitatav järk-järgult naasta tegevuse juurde. Mõned terapeudid soovitavad vigastatud põlveliigest mõnda aega kaitsta ja stabiliseerida sideme, lahase (ortoosi) või teipidega. Selleks, et tervenemisprotsess kulgeks võimalikult positiivselt ja ilma püsiva ebamugavuseta, soovitavad eksperdid alustada sportimise või muu pingelise tegevusega ettevaatlikult ja aeglaselt.
Nagu kõigi sidemete vigastuste puhul, jääb valu sageli alles – nn venitusvalu. Harvadel juhtudel tekib nn kompleksne piirkondlik valu sündroom (CRPS), mille puhul valu kestab kauem ja on oodatust tugevam. Üldiselt on põlvesideme rebend aga tavaliselt hea prognoosiga, nii et näiteks rattasõit on varsti pärast ravi taas võimalik.
Mis on sisemise sideme rebenemise teraapia?
Sisemise sideme rebendi ägedas ravis soovitavad arstid järgida PECH reeglit: puhkus, jää, kokkusurumine, tõus. See tähendab, et haiged peaksid viivitamatult lõpetama sportliku tegevuse, tõstma põlve (üle südame taseme), jahutama seda jää või külma veega ja kandma kompressioonsidemega. Vajadusel aitavad ka valuvaigistid. Eriti sobivad on nn mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVA-d), nagu ibuprofeen.
Konservatiivne ravi
Mediaalse kollateraalse sideme teise astme rebendi korral on soovitatav põlv esmalt lühikeseks ajaks immobiliseerida lahases (ortoos) ja leevendada valu kuni selle vaibumiseni. Üldjuhul on oluline alustada liigeste liikumise (mobilisatsiooni) edendamisega võimalikult varakult.
Kirurgiline ravi
Sõltuvalt sellest, kas side on osaliselt või täielikult rebenenud, on võimalik seda õmmelda (sidemeõmblus) või asendada siirikuga.
Kui ka sisemine side on luust välja rebitud, fikseerib arst selle operatsiooni käigus oma kohale tagasi. Ta kasutab selleks näiteks puurtraate, kruvisid või väikseid naelu (tihvte). Operatsioon on näidustatud ka muudel juhtudel, näiteks kui lisaks sisemise sideme rebendile on ka muid põlvevigastusi (näiteks meniski kahjustus).
Kuidas tunda ära mediaalse sideme rebend?
Lisaks sidemerebendile saavad mõnikord viga väikesed veresooned, mis põhjustavad verevalumi. Inimestel, kellel on sisemine sidemerebend, on sageli ka põlveliigese ebastabiilsuse tunne. Sageli ei saa põlve siis enam valutult painutada. Probleemideta kõndimine on raske või isegi võimatu.
Kuidas diagnoositakse mediaalse sideme rebend?
Mediaalse sideme rebenemise spetsialistid on ortopeedid, traumakirurgid ja spordiarstid. Sisemise sideme rebenemise diagnoosi saab enamasti panna kirjelduse ja kliinilise läbivaatuse põhjal. Patsiendiga vesteldes küsib arst muu hulgas järgmisi küsimusi:
- Kuidas õnnetus juhtus?
- Kus teil on valu?
- Kas teatud liigutused on rasked või valulikud?
- Kas teil on varem põlvevigastus olnud?
- Kas annate oma põlvele täiendava koormuse?
Jalg liigutatakse, et kontrollida, millised liigutused on haige inimese jaoks võimalikud, ja teada saada, kui palju funktsioon on teise jalaga võrreldes piiratud. Võrreldakse jala liigutamist arsti poolt (passiivne) ja patsiendi enda lihasjõudu (aktiivne). Arst kontrollib ka seda, kui lihtne on vigastatul kõndida ja kui stabiilne on vigastatud põlv.
Uuringu ülioluline osa on nn valguse koormustest. Patsient lamab selleks pikali. Esimesel uuringul sirutatakse jalg välja ja teiseks kõverdatakse põlv 20–30 kraadi. Arst hoiab reiest kindlalt kinni ja surub sääre õrnalt väljapoole (“X-jala asend”). Sisemise sideme rebenemise korral saab sel viisil põlve „avamaks” rohkem kui teise jala tervet põlve.
Klassifikatsioon
Imaging
Kui uuringute ajal ei esine turset ega verevalumeid ja valu ei ole, ei ole pildistamine vajalik. Seda seetõttu, et sellistel juhtudel ei eelda arst luu täiendavat vigastust.
Kui on kahtlus, et sideme sisemise rebendiga kaasnevad luuvigastused, teeb arst tavaliselt põlve röntgeni. Tavaliselt teeb ta kaks pilti eri suundadest ja ühe pildi, kui põlv on kõverdatud. Vajadusel tehakse muid erisätteid, nagu tunnelpildid või hoitud pildid.
Mõnikord ilmnevad röntgenpildil kaltsifikatsioonid mediaalse sideme alguses. See niinimetatud Stieda-Pellegrini vari viitab varasemale vigastusele.
Magnetresonantstomograafia (MRI) on vajalik vaid mõnel juhul. Nende hulka kuuluvad rasked mediaalsete sidemete vigastused ja kahtlustatav meniski kahjustus.
Mis põhjustab sisemise sideme rebendi?
Põlveliigese sisemine sideme rebend tekib siis, kui sääreosa lükatakse väljapoole või pööratakse liiga palju, kui jalg on sirutatud. Tavaliselt juhtub see äkiliste suuna- või kiirusmuutuste ja kontaktvigastuste korral. See juhtub eriti sageli sellistel spordialadel nagu jalgpall, korvpall, tennis, suusatamine, ragbi ja maadlus.
Kui sääre väänab, tekivad sageli täiendavad ristatisidemete ja meniski vigastused. Seda kombinatsiooni nimetavad eksperdid vigastuste "õnnetuks triaadiks".
Sisemiste sidemete rebenemise riskitegurid hõlmavad varasemaid põlvevigastusi. Selle põhjuseks on asjaolu, et kui kahjustatud struktuurid ei parane täielikult, on need haavatavad uuesti vigastada.
Kas saate vältida sisemise sideme rebenemist?
Sisesideme rebenemise korral põhjustab rebenemist eelkõige väändeliigutus väljasirutatud jalaasendis. Näiteks sporti tehes jälgi alati, et tõstad jalga pööramisel maast lahti või painutaksid seda kergelt. Selles asendis on külgmised sidemed lõdvestunud ja liiguvad liikumisega paremini.
Arstid soovitavad alati enne spordiga tegelemist korralikult soojendada. See lõdvendab sidemeid, muudab need elastsemaks ja valmistab need ette eelseisvaks koormuseks.
Kui oled juba põlvevigastuse saanud, sobivad toeks sidemed või teibid, millega liigest mõnevõrra leevendatakse ja kinnitatakse.
