MRI ristatisideme ümber
Ristisidemed on kõige paremini nähtavad põlve külgvaates. Need on kujutatud paksude, kaarekujuliste, tumedate ribadena, esiosaga ristatisidemega olles tagumisest kitsam ja mõnevõrra kergem. Tagumine ristatisidemega viib liigendpinnalt kints luu reie tagaosas sääreluu liigespinnani.
Eesmine ristatisidemega viib külje ülaosast liigendpinna keskele. Kaks kolmandikku põlvesidemete vigastustest mõjutavad ristsidemeid, kusjuures eesmist ristsidet kahjustatakse traumades kuni kümme korda sagedamini kui tagumist ristatisidet. MRI pildil näeb radioloog, kas ristiside on rebenenud (sel juhul ei saa mõjutatud sideme kulgu enam jälgida), kas toimub liigese efusioon (vedeliku kogunemine liigeses trauma) või a verevalumid Euroopa luudja kas luudega kaasnevad vigastused.
Lisaks saab hinnata põlve teiste sidemestruktuuride, eriti meniskide vigastusi. Teiselt poolt on sidemete rebendid nähtavad ainult CT-l või Röntgen pilt, kui need on viinud rebenenud luuni. MRI pilt võib seega täiendamine kliiniline läbivaatus, ehkki igal viiendal juhul võib see põhjustada ka vale diagnoosi, eriti kui esineb ainult ristisideme osaline rebend.
Seetõttu on kogenud ortopeedi või traumakirurgi juures vajalik põhjalik täiendav uuring. Magnetresonantstomograafia ehk lühidalt MRI on radioloogiline diagnostiline meetod, mis annab hea pildi keha anatoomilistest struktuuridest. See on pildistamise uuring, mis erinevalt Röntgen või kompuutertomograafia (CT) töötab kahjulikku kiirgust kasutamata.
Mõned kliinilised pildid põlveliigese nende diagnoosimiseks või ulatuse määramiseks vajavad MRI-d. Näiteks on MRI selle kehtestamisest alates meditsiinidiagnostikas palju olulisemaks muutunud. 2009. aastal tehti Saksamaal peaaegu kaheksa miljonit MRI uuringut ja see trend kasvab. Eriti “pehmed koed” nagu elundid või kõhr saab hästi kujutada MRT-ga, kusjuures luud saab paremini kujutada röntgenikiirte abil. MRT kohta lisateabe saamiseks vaadake meie teemat: MRI (ülevaateteema)
Kõik selle sarja artiklid:
