Kahepoolne reielihas

Sünonüümid

Ladina keeles: Musculus biceps femoris

Määratlus

Kahe peaga kints lihas sai oma nime sellest, et tal on tagumise alumise vaagna ja reie tagumise alumise osa kaks eraldi päritolu. Need kaks “lihaspead” saavad oma käigus kokku ja liiguvad välimise põlve suunas. Lihas kuulub selga kints lihaskond, mida nimetatakse ka ischio-ülioluliseks lihaseks, sest see liigub puusaliiges (Lat.

ischium) madalamale jalg (lad. crus). Kui lihas tõmbub kokku, juhib see alumist jalg suunas kints/ puusa ja on seega peamiselt seotud paindumisega põlveliigese. Selle lihasrühma eripära on nn Lombardi ́sche paradoks. See kirjeldab nähtust, et kui jalg on fikseeritud - st kui jalg on kindlalt maas -, ei täida isheo-üliolulised lihased oma tegelikku paindefunktsiooni, vaid toetavad pikendust põlveliigese.

ajalugu

Alus: fibula pea (Caput fibulae) Päritolu: Pikk pea (Caput longum): Ischium (Tuber ischiadicum ossis ischii) Lühike pea (Caput breve): Reieluu alumise kolmandiku (Linea aspera) karestamine Innervatsioon: Pikk pea (Caput) sääreluu närv (segmendid L5-S2) Lühike pea (Caput breve): tavaline fibulaarne närv (segmendid L5-S2)

funktsioon

Nagu mainitud, kuulub kahe peaga reielihas reie tagaküljel olevale isheo-üliolulisele lihasele ja on seetõttu üks olulisemaid põlveliigese. Põlveliigese painutamine toimub näiteks ühe jalaga asendis, kui kand juhitakse tuharani. Kuna lihas algab juhataja fibulast, välimise põlve all, on see ainus põlveliigese lihas, mis võib väljapoole pöörata.

. sääreosa pöörleb selle käigus väljapoole. Pikk juhataja lihas võib seda liikumist toetada ka selle päritolu tõttu puusaliiges (ischium). See on võimeline painutatud jalga tagurpidi tõmbama ja seega venib puusaliiges. See võib ka jala väljapoole pöörata ja loeb seetõttu puusaliigese väliseks rotaatoriks. Põlveliiges: painutamine (paindumine) ja pöörlemine väljapoole (välimine pöörlemine) Puusaliiges: pikendamine ja väljapoole pööramine (välimine pöörlemine)