Lühiülevaade
- Põhjused ja riskitegurid: enamasti infektsioonid, talumatused või allergiad (nt ravimite või toidu või toidu lisaainete suhtes); muud võimalikud käivitajad on naha kokkupuude mürgiste/ärritavate ainetega (nt nõges), külm, kuumus, surve nahale, higi, füüsiline pingutus, stress
- Sümptomid: naha punetus, sügelus, punetus, harva naha/limaskesta turse (angioödeem).
- Ravi: vältige vallandajaid, jahedat löövet, ravimeid (tavaliselt antihistamiinikumid, võib-olla ka muid, nagu kortisoon)
- Uuringud ja diagnoos: haiguslugu ja füüsiline läbivaatus; mõnikord täpsem selgitus vereanalüüsi või allergiatesti abil; väga harva koeproov.
- Haiguse kulg ja prognoos: tavaliselt hea, sümptomid taanduvad tavaliselt kuue nädala jooksul. Harva on hädaolukord, sest hingamisteede limaskestad paisuvad.
Mis on nõgestõbi lastel?
Nõgestõbi on nahahaigus, mis mõjutab nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Arstid nimetavad nõgeslöövet ka nõgestõvest või urtikaariaks. Urtikaaria on suhteliselt levinud, umbes iga viies inimene mõjutab mingil eluperioodil nõgestõbi.
Tüüpilised nõgeslööve lastel ja imikutel on erkpunased sügelevad punnid nahal. Arstid eristavad lastel tavaliselt kahte nõgestõve vormi:
- Krooniline urtikaaria: see vorm on lastel ja imikutel harvem ning esineb tõenäolisemalt täiskasvanutel. Siin ei ole põhjused tavaliselt immuunsüsteemis. Sümptomid püsivad sageli kauem kui kuus nädalat.
Kui tegemist on õhupuuduse, vereringe nõrkuse või muude ähvardavate sümptomitega, helistage kohe kiirabiarstile (112)!
Kas nõgestõbi on lastel nakkav?
Nõgestõbi ei ole nakkav. Seega ei kujuta lööbega lapsed pereliikmetele ega teistele ümbritsevatele inimestele ohtu.
Nõgestõve põhjused lastel
Arstid eristavad lastel (ja täiskasvanutel) kahte peamist nõgestõve tüüpi:
- spontaansed nõgestõbi
- ja esilekutsutav urtikaaria.
Mõlemal juhul on nõgestõve sümptomid põhjustatud teatud immuunrakkude (nuumrakkude) aktiveerumisest nahas, mille tulemusena suureneb neurotransmitteri histamiini vabanemine. See põhjustab sügelust, nahalöövet ja naha/limaskesta turset.
Spontaanne nõgestõbi
See tekib ootamatult ja ilma ilmse välise vallandajata. Sümptomite kestuse järgi eristatakse:
- Spontaanne äge nõgeslööve: sümptomid kestavad maksimaalselt kuus nädalat. Pärast seda sümptomid kaovad uuesti.
Indutseeritav nõgestõbi
Siin vallandavad naha sümptomid kokkupuutel spetsiifiliste stiimulitega. Nende stiimulite olemuse järgi jaguneb esilekutsutav urtikaaria veel erinevatesse vormidesse:
Füüsiline nõgestõbi.
Mõnikord põhjustavad nõgestõbi lastel (ja täiskasvanutel) füüsilised stiimulid. Näiteks, olenevalt stiimuli tüübist, on haigusel järgmised vormid:
- Külma urtikaaria (külma kontakturtikaaria): siin on vallandaja naha kokkupuude külmade esemete, külma õhu, külma tuule või külmade vedelikega.
- Kuumusurtikaaria (kuumakontakturtikaaria): siin tekib lapsel nõgestõbi naha kokkupuutel kohaliku kuumusega, näiteks kuuma jalavanni või fööniga kuivatamise tõttu.
- Urticaria factitia (urtikaaria dermograafism): sel juhul põhjustavad nõgestõve löövet nihkejõud, näiteks need, mis tekivad naha kriimustamisel, küürimisel või hõõrumisel.
- Kerge urtikaaria: see on siis, kui päikesevalgus või UV-valgus solaariumis põhjustavad urtikaaria sümptomeid.
Urtikaaria erivormid
- Koliinergiline urtikaaria: selle käivitab keha sisetemperatuuri tõus, näiteks kuuma vanni või vürtsika toidu tõttu. Füüsiline pingutus ja stress põhjustavad mõnikord ka kolinergilist urtikaariat, kui need tõstavad kehatemperatuuri.
- Kontakturtikaaria: siin reageerib nahk kokkupuutel niinimetatud urtikaariat tekitavate ainetega. Mõnikord on see allergiline reaktsioon (nt putukamürgile, kalale, teatud puuviljadele, lateksile, teatud ravimitele). Võimalik on ka mitteallergiline reaktsioon, näiteks nõgestele, meduusidele, maasikatele või Peruu palsamile (nt haavade paranemise salvides).
- Akvageenne urtikaaria: Väga harva põhjustab kokkupuude veega (nt duši all käies, ujudes või vihmase ilmaga) lapsel nõgestõbi. Kuid see ei ole allergiline reaktsioon!
Nõgestõbi lastel: kõige levinumad vallandajad
Kõige sagedamini põhjustab nõgestõbi lastel infektsioon. Näiteks mõnel juhul põhjustab gripilaadne infektsioon, keskkõrva- või kurgupõletik lapsel spontaanset ägedat urtikaariat. Kui infektsioon taandub, kaob tavaliselt lapse urtikaaria.
Laste spontaanne krooniline urtikaaria on analoogne, kuid haruldane. Käivitajad hõlmavad kroonilist püsivat infektsiooni, näiteks streptokokkide või harvemini usside või muude parasiitidega.
Pseudoallergiline nõgeslööve on tavaliselt põhjustatud teatud ravimitest või toiduainetes sisalduvatest säilitusainetest või värvainetest.
Muud tegurid, mis võivad lastel urtikaariat vallandada, on järgmised:
- Füüsilised stiimulid, nagu külm, kuumus, kriimustus, surve või hõõrdumine nahale (nt riietest, koolikotist)
- Naha kokkupuude ärritavate või toksiliste ainetega (nt kõrvenõgese või meduuside puudutamine)
- Higi
- Stress
Sageli ei leita sügelevate punnide ja/või naha/limaskesta tursete põhjust. Seejärel räägivad arstid idiopaatilisest urtikaariast.
Mõnikord ei põhjusta urtikaariat mitte üks vallandaja, vaid mitmete tegurite kombinatsioon – näiteks viirusnakkus pluss antibiootikumide manustamine või füüsiline pingutus ja vallandava toidu tarbimine.
Kuidas nõgestõbi lastel välja näeb?
Nõgestõbi, mida nimetatakse ka urtikaariaks, on punase sügeleva nahalööbe nimi, millega kaasnevad punnid (kõrgenenud nahavillid) – nagu siis, kui nahk puutub kokku kõrvenõgestega. (Siit pärineb nahahaiguse nimetus.) Ümberringi punetavad võsad on mõnikord nööpnõelapea suurused, kuid võivad kasvada ka peopesa suuruseks.
Nõgestõbi võib tekkida igas vanuses lastel. Poisid ja tüdrukud on mõjutatud samal määral. Atoopilise dermatiidiga lapsed kannatavad kroonilise nõgestõve all sagedamini kui teised lapsed.
Kuidas ravitakse nõgestõbi lastel?
Nõgestõve ravi lastel (ja täiskasvanutel) sõltub haiguse vormist ja selle raskusastmest. Võimaluse korral püütakse nõgestõve vallandajat või põhjust vältida või kõrvaldada.
Lisaks või alternatiivselt (kui vallandaja/põhjus ei ole teada või seda ei saa kõrvaldada) on ravi eesmärgiks sümptomitevabadus: oluline on, et laps oleks võimalikult sümptomitevaba.
Vältige päästikuid
Kui teie lapse nõgestõve vallandaja on teada, on oluline seda võimalusel vältida.
Näiteks kui teie lapsel tekib nõgestõbi teatud toidulisanditest (nt värvained või säilitusained), on oluline võimalusel need tooted lapse toidust eemaldada.
Kui teatud ravimid on urtikaaria vallandajad, väldib arst neid ja asendab need paremini talutava preparaadiga. Teavitage arsti, kui on teada, et teatud ravimid põhjustavad teie lapsel nõgestõbi.
Külm sügeluse vastu
Kui teie laps kannatab tugevalt sügeluse all, on kasulik löövet jahutada. Seda saab teha näiteks jahutuspakiga, mille mässid õhukese rätiku sisse ja asetad sügelevale nahapiirkonnale.
Ka jahutavad salvid ja kreemid leevendavad sageli ebameeldivat ebamugavust, et teie laps tunneks end mugavamalt. Selliseid preparaate saab apteekides käsimüügist.
Ravim
Sageli on nõgestõbi vaja ravida ravimitega, näiteks kroonilise urtikaaria või väljendunud ägeda urtikaaria korral. Sel eesmärgil kasutatakse peamiselt antihistamiine, näiteks tsetirisiin.
Need toimeained blokeerivad nahareaktsioonide tekke eest vastutava aine histamiini dokkimiskohad. Antihistamiine võetakse – millises annuses ja kui kaua, selgitab raviarst.
Kui ravi antihistamiinikumidega ei aita (piisavalt), on valikuvõimaluseks teised ravimid. Need on näiteks glükokortikoidid (“kortisoon”), mida antakse lisaks antihistamiinidele – mahla, tableti või suposiidina.
Sellist täiendavat lühiajalist kortisoonravi kasutatakse näiteks raskete ägedate nõgeslöövete korral, millega kaasneb naha/limaskestade turse.
Kroonilise urtikaaria tõsist episoodi saab mõnikord kontrollida ainult kortisooniga. Võimalike kõrvaltoimete tõttu kasutatakse seda siiski vaid lühikest aega.
Vastasel juhul ravitakse kroonilisi nõgestõbi, mida ei saa edukalt leevendada ainult antihistamiinikumidega, sageli leukotrieeni antagonistiga. Neid aineid kasutatakse mõnikord ka astmaravis.
Väga harva on nõgeslööve lastel nii tõsine, et raviarstid peavad kasutama muid ravimeid – näiteks kunstlikult toodetud antikeha omalizumab. See on suunatud antikeha immunoglobuliini E vastu, mis mängib rolli paljudes allergilistes reaktsioonides.
Tarude homöopaatia
Mõned vanemad soovivad ravida ka oma lapse nõgeslöövet alternatiivsel viisil. Selleks kasutatakse muuhulgas taimseid preparaate (näiteks iidse ravim- ja mürgitaime mõrkjasmagusa ööpuu baasil valmistatud sügelus- ja põletikuvastased valmispreparaadid).
Mõned vanemad kasutavad nõgestõve sümptomite leevendamiseks ka homöopaatilisi preparaate, nagu näiteks sulfur ja Urtica urens. Kuid nende tõhususe kohta puuduvad teaduslikud tõendid.
Homöopaatia kontseptsioon ja selle spetsiifiline tõhusus on teaduses vastuolulised ega ole uuringutega selgelt tõestatud.
Kuidas arst lastel nõgestõbi ära tunneb?
Nõgestõve diagnoosi paneb lastearst või dermatoloog. Lastel toimuvad samad uuringud ja diagnostilised sammud kui täiskasvanutel.
Haiguslugu ja füüsiline läbivaatus
Esiteks esitab arst haigele lapsele või tema vanematele mõned küsimused, et saada haiguslugu (anamnees). Nende hulka kuuluvad näiteks:
- Kui kaua lööve on olnud?
- Millises olukorras sümptomid ilmnesid (nt infektsiooniga kaasnev, füüsilise koormuse ajal, pärast kitsaste riiete kandmist)?
- Kas teie laps võtab ravimeid? Kui jah, siis milliseid?
- Kas teie lapsel on mõni muu nahahaigus, allergia või astma?
Seejärel uurib arst lapse kogu nahka ja limaskesti. Eriti tähelepanelikult vaatab ta nahalöövet.
See füüsiline läbivaatus koos haiguslooga on tavaliselt piisav, et arst saaks diagnoosida nõgestõbi. Täiendav diagnostika on vajalik ainult teatud juhtudel.
Edasised uuringud
Sama kehtib ka siis, kui sügelev nahalööve on lapsele niivõrd koormav, et ta kannatab väga ja tema igapäevaelu (näiteks kool, sport või mängimine) on häiritud.
Täiendavad uuringud, mis on siis mõnikord kasulikud, on näiteks allergiatestid ja vereanalüüsid. Harva tuleb lastel nõgestõve selgitamiseks võtta ka nahast koeproov (biopsia), mida seejärel laboris täpsemalt uuritakse.
Kas nõgestõbi on lastele ohtlik?
Tavaliselt ei ole nõgestõbi lapsele ohtu. Nahamuutused on aga ebameeldivad. Magama jäämine, sportimine, koolile keskendumine: püsiv sügelus halvendab mõne haigestunud lapse elukvaliteeti.
On ohtlik, kui nõgestõbi ilmneb teie beebil või lapsel allergilise reaktsiooni osana, näiteks pärast putukahammustust. Kui hingamisteede ja/või keele limaskestad paisuvad, võivad tekkida hingamisraskused. See on hädaolukord, mida tuleb kohe ravida!
Millal arsti juurde pöörduda?
Nõgestõvega laps on soovitatav lasta lastearstil või nahaarstil (dermatoloogil) üle vaadata. Seejärel alustab arst sobiva ravi, et lapse ebameeldiv nahalööve taanduks võimalikult kiiresti.
