Kuidas saab piirisündroomi ravida?
Piirsündroomi raviks on erinevaid raviviise:
Dialektiline käitumisteraapia (DBT).
Läbimurde piirravis tegi USA terapeut Marsha M. Linehan. Ta töötas välja dialektilise käitumisteraapia (DBT), mis on spetsiaalselt kohandatud piiripealsetele patsientidele. See on kognitiivse käitumisteraapia erivorm.
Ravi esimeses faasis stabiliseeritakse esmalt piiripealsed patsiendid. Keskendutakse strateegiatele, mis hoiavad ära patsiendi edasise enesevigastamise või ravi enneaegse katkestamise. Seejärel treenitakse rühmateraapia raames erinevaid uusi käitumis- ja mõtteviise. Eesmärgid on:
- Parandada patsiendi ettekujutust endast ja teistest
- Harjutada meetmeid enesekontrolliks ja kriisidega toimetulekuks
- Äärmusliku mustvalge mõtlemise vähendamiseks
- Õppida stressiga toime tulema ja oma emotsioone kontrolli all hoidma
Teraapia kolmas etapp keskendub õpitu rakendamisele igapäevaelus, enesehinnangu tõstmisele ning isiklike elueesmärkide kujundamisele ja elluviimisele.
Psühhodünaamilisele konfliktile orienteeritud psühhoteraapia
Lisaks käitumuslikule teraapiale on piiripealsetele patsientidele valikuvõimaluseks ka psühhodünaamilise teraapia meetodid. Uuringud kinnitavad nende tõhusust, vähemalt täiskasvanud patsientide puhul. Nagu kõik teraapiad, mille juured on psühhoanalüüsis, on siingi fookus biograafiliste kogemuste ning praeguste probleemsete suhete ja käitumise vaheliste seoste mõistmisel. Nende eesmärk on viia traumaatiliste kogemuste psühholoogilise ümberhindamiseni.
Psühhodünaamilise-konfliktidele suunatud psühhoteraapia raames on suunatud:
- Traumadest üle saada
- @ Patsiendi minapilt on eelkõige tugevnenud või üles ehitatud
- Paraneb teistega suhtlemise oskus
- Tüüpiline must-valge mõtlemine väheneb
- Tugevneb võime kontrollida oma tundeid ja impulsse (mõjutab regulatsiooni)
Pere ravi
Eriti oluline on kaasata perekond, kui häire juured on vähemalt osaliselt perekonnas. Kui peres eksisteerivad patoloogilised suhtemustrid, muudab see pereteraapia eriti tähendusrikkaks.
Muud teraapiavormid
Teised piirihäirete ravimeetodid on järgmised:
Mentalisatsioonipõhine teraapia (MBT): see aitab patsiendil enda ja teistega paremini toime tulla. Piiripatsientidel on raskusi enda ja teiste inimeste käitumise hindamisega. Selles teraapiavormis õpivad mõjutatud isikud paremini tõlgendama ja mõistma käitumise tausta.
Skeemteraapia/skeemile keskendunud teraapia: see põhineb asjaolul, et igal inimesel kujunevad lapsepõlvest saadik välja mustrid kogemustega tegelemiseks. Kui lapse põhivajadused ei ole täidetud, kujundab ta ebatervislikke strateegiaid ja mõttemustreid. Näiteks piiriäärsed inimesed eeldavad sageli, et nad hüljatakse ja on seetõttu teiste suhtes kahtlustavad. Skeemiteraapia eesmärk on tuvastada negatiivseid mõtte- ja tundemustreid ning nendega töötada.
Statsionaarne või ambulatoorne
Patsientide jaoks, kellel on kalduvus ennast kahjustada (automutatsioon) või isegi enesetapu, on esmalt oluline statsionaarne ravi. Struktureeritud elust asutuses saavad kasu eelkõige nooremad, kellel on piiripealne olukord.
Ambulatoorse piiriteraapia eeliseks on see, et patsiendid õpivad konflikte läbi töötama oma tuttavas keskkonnas. Ambulatoorse piiriravi kättesaadavus on aga väga piiratud.
Ravim
Mõned patsiendid saavad lisaks psühhoteraapiale ka medikamentoosset ravi. Piiripealset ei saa aga ravida ainult ravimitega – konkreetseid piiripealseid ravimeid pole. Meeleolu stabilisaatorid, nagu liitium, aitavad aga mõnel patsiendil toime tulla äärmuslike emotsionaalsete seisunditega.
Tõsise ärevuse all kannatavatele piiripealsetele patsientidele määrab arst või psühhiaater sageli bensodiasepiine, näiteks lorasepaami. Need ravimid tekitavad aga tugevat sõltuvust ja neid soovitatakse kasutada vaid lühikest aega.
Kas piir on ravitav?
Pikka aega peeti piiripealsete patsientide ravi eriti problemaatiliseks. Nagu suhetes kõigi teiste inimestega, kipuvad piiripealsed patsiendid terapeuti alguses idealiseerima, et siis vähimagi pettunud ootuse korral teda ülimalt devalveerida. Tulemuseks on sagedased terapeudi vahetused ja teraapia katkestajad.
Täieliku piiripealse ravi väljavaade on küll väike. Kuid vahepeal on paranenud ravimeetodite tõttu oluliselt suurenenud patsientide võimalused saada häire kõige tõsisemad tagajärjed kontrolli alla.
See, kas piiripealne on ravitav, sõltub ka sümptomite tõsidusest ja sotsiaalsest olukorrast. Väidetavalt toetavad taastumist näiteks emadus ja abielu. Pärast 30. eluaastat impulsiivsed sümptomid taanduvad ja psüühikahäirega toime tulemine muutub lihtsamaks.
Kuidas piirisündroomi põdevad inimesed ennast aitavad?
Näiteks järgmised strateegiad aitavad paljusid piiripealseid patsiente:
- Ära pinguta tööl ega vabal ajal üle, vaid juhi oma energiat (nt planeeri pause).
- Mõnikord tunnistage vigu ja langetage kõrgeid ootusi
- Tervislik eluviis piisava une, regulaarse tervisliku toitumise ja piisava liikumisega.
- Lõõgastuskoolitus: nt mindfulnessi harjutused, massaažid, soojad vannid
- Oma tunnetest rääkimine usaldusväärsete inimestega või mõtete kirja panemine (päevik)
- Peatage negatiivsed mõtted enda tähelepanu hajutades (nt trenni tehes, muusikat kuulates, looduses käies)
- Patja löömine agressiivsena tundes, sportides, kõvasti karjudes (padja sisse) jne.
- “Hädaabikomplekt” tähelepanu hajutamiseks ja rahustamiseks: abikaardid, kiri iseendale, lõhnaõlid, randmekumm (vibutamiseks), siilipall, plastiliin, lemmikmuusika (nt CD- või MP3-mängijal) jne.
