Mis on veregrupid?
Punaste vereliblede (erütrotsüütide) pind koosneb erinevatest struktuuridest, nagu valgud ja lipiidiühendid. Neid nimetatakse veregrupi antigeenideks. Igal inimesel on teatud tüüpi selliseid antigeene ja seega ka teatud veregrupp. Kõige olulisemad veregrupisüsteemid on AB0 ja reesussüsteem. Lisaks on ka teisi veregrupisüsteeme, mis võivad erijuhtudel olla olulised, näiteks:
- Kell (oluline patsientidele, kes vajavad sagedast vereülekannet)
- Duffy
- MNS-id
- Kidd
- Lewis
Veregrupi antikehad
Mitu veregruppi on AB0 süsteemis?
AB0 süsteemi kirjeldati esmakordselt aastal 1901. Selles eristatakse nelja veregruppi: A, B, AB ja 0. Milline veregrupp inimesel on, sõltub kahe eelsoodumuse tunnuse (genotüübi) koostisest.
|
Veregrupp |
Genotüüp |
Veregrupp: Antikehad |
|
A-veregrupp |
AA või A0 |
Anti-B |
|
B veregrupp |
BB või B0 |
Anti-A |
|
Veregrupp AB |
AB |
mitte ükski |
|
Veregrupp 0 |
00 |
Anti-A ja Anti-B |
Mitu veregruppi on reesussüsteemis?
Reesuse veregrupi süsteemis on viis antigeeni: D, C, c, E ja e. Peamine omadus on reesusfaktor D (Rh tegur). Kui inimene kannab seda faktorit oma erütrotsüütidel, on ta Rh-positiivne. Kui tegur puudub, on ta Rh-negatiivne.
Lisainfo: Rh tegur
Milline on kõige haruldasem veregrupp, milline on levinum veregrupp?
AB-veregrupp on eriti haruldane. Saksamaal leidub seda vaid umbes viiel protsendil elanikkonnast. Üldiselt on veregruppide sagedus Saksamaal järgmine:
|
AB0 ja Rh veregrupid (Saksamaa) |
|
|
A veregrupp positiivne |
37% |
|
A veregrupp negatiivne |
6% |
|
B-veregrupp positiivne |
9% |
|
B-veregrupp negatiivne |
2% |
|
Veregrupp 0 positiivne |
35% |
|
Veregrupp 0 negatiivne |
6% |
|
Veregrupp AB positiivne |
4% |
|
Veregrupp AB negatiivne |
1% |
Millal määratakse veregrupp?
Veregrupp määratakse järgmistel juhtudel:
- Ennetav hooldus raseduse ajal ja vastsündinutele
- Hädaabikaardi koostamine
- Vereülekande ettevalmistamine, näiteks enne operatsiooni või raske aneemia korral
- Elundite siirdamise ettevalmistamine
- Kohtuekspertiisi-kriminalistlikud küsimused
Veregrupp: tähtsus vereülekandemeditsiinis
Kui patsiendile tehakse kogemata vereülekanne, mis ei ole AB0-ühilduv, võivad sellel olla tõsised tagajärjed (nagu eespool kirjeldatud): Toimub kaasasolevate erütrotsüütide hävimine (intravaskulaarne hemolüüs), mis halvimal juhul viib elundipuudulikkuse ja surmani. Muud võimalikud talumatuse tüsistused on:
- halb enesetunne ja iiveldus
- @ Higistamine
- Vereringe kollaps koos järgneva neerupuudulikkusega
- Hingamisraskused
Elundisiirdamise puhul peab arst ka väga hoolikalt jälgima, et elundidoonori ja elundi retsipiendi veregrupid ühtiksid. Vastasel juhul on oht, et doonorelund lükatakse uues kehas tagasi. Erandjuhtudel võib aga spetsiaalne eeltöötlus teha võimalikuks AB0-ga kokkusobimatu elundisiirdamise.
Millised veregrupid sobivad?
Vale vereülekande tõsiste tagajärgede tõttu on vereülekandemeditsiinis väga oluline doonorvere ja retsipiendi veregruppide hoolikas määramine. Punaste vereliblede (RBC) kontsentraatide puhul loetakse sobivad järgmised paarid:
|
Patsiendi veregrupp |
A |
B |
AB |
0 |
|
EK veregrupp |
A või 0 |
B või 0 |
AB, A, B või 0 |
0 |
AB-veregrupiga patsientidel ei ole teiste veregruppide vastaseid antikehi ja nad võivad saada kõiki võimalikke punaliblede kontsentraate. Seetõttu nimetatakse seda veregruppi universaalseks retsipiendiks.
Mis on vooditesti?
Vooditestiga kontrollib arst enne vereülekannet veel kord patsiendi veregrupi tunnuseid, et täiesti kindlalt välistada segiajamine. Selleks võtab ta patsiendilt paar tilka verd. Seejärel asetatakse see spetsiaalsele katseväljale, millele on kantud antiseerum. Kui antigeenid puutuvad kokku nende vastu suunatud antikehadega, tõmbub veri kokku. Kui aga veregrupid ühtivad, võib teha vereülekande.
