Puhitus | Kõhukrambid

Kõhupuhitus

Kõhupuhitus on tavaline kõrvaltoime kõhukrambid. Need on enamasti põhjustatud looduslikult esinevast soolestikust bakterid, mis raskel seedimisel toodavad rohkem gaase, mis seejärel pääsevad läbi pärak. puhitus võib kaasneda ka kõhulahtisus või kõhukinnisus.

Iiveldus

Iiveldus on seedetrakti haiguste tüüpiline sümptom, seetõttu võib see sageli esineda koos kõhukrambid. Näiteks nakkus (maosoolepõletik) algab sageli kõhuvalu ja krambid ja viib siis iiveldus ja oksendamine. Teine põhjus võib olla ärritatud soole sündroom.

Siin kannatavad patsiendid kõhukrambid, iiveldus, kõhulahtisus ja mõnikord kõhukinnisus, eriti pärast söömist. See on tõrjutuse diagnoos, mis tähendab seda ärritatud soole sündroom diagnoositakse alles siis, kui kõik muud võimalikud põhjused on juba välistatud. Kuid iiveldus on kõhu sagedane kaaslane krambid ja seetõttu ei pruugi see tähendada tõsisemat seedetrakti haigust.

Kõhulahtisus

Kõhulahtisusega on olukord sarnane. Sageli kaasneb sellega ka kõhuõõne krambid ja võib esineda lisaks paljudele ülalnimetatud põhjustele. Kõhulahtisus on ka tüüpiline gastroenteriidi sümptom ja see esineb ka aastal ärritatud soole sündroom.

Toidutalumatus, näiteks laktoos mõeldamatu ka sallimatus. Ka siin peaks kõhulahtisus süvenema või ei parane, peaks arst selgitama, kuid tavaliselt pole tõsist haigust. Kõik Lisainformatsioon sel teemal võib leida ka Kõhukrambid ja kõhulahtisusKõhukrampide ravi sõltub põhjusest.

Ravimeetmed ei tohiks ainult leevendada valu, kuid ennekõike tuleks leida põhjus ja võidelda selle vastu. Üldiselt on kõhukrambid kahjutud ega vaja erilist ravi. Kõhukrampide leevendamiseks kasutavad patsiendid erinevaid meetodeid.

Lõdvestunud lamamine ja soojus võivad leevendada krampe. Paljud teed nagu kummel, köömned või piparmünt tee võib leevendada ka krampe. Õigus dieet võib takistada kõhukinnisus, mis võib põhjustada kõhukrampe.

Oluline on juua piisavalt, ideaalis 2-3 liitrit päevas ja süüa a dieet kiudainerikas. Piisav liikumine on oluline ka kõhukinnisusega seotud ennetamisel ja leevendamisel kõhuvalu. Kui sellised meetmed ei paranda sümptomeid, kasutatakse meditsiinilisi ravimeetodeid.

Kui kõhukrambid on põhjustatud kõhukinnisusest, lahtistid kasutatakse. Siiski tuleb märkida, et lahtistid neil on erinevad toimemehhanismid ja seetõttu on neil erinevad tugevused. Kui neid kasutatakse valesti, võib vedeliku ja toitainete kadu ning soolte ärritus põhjustada täiendavat ebamugavust.

Lahtistid võib kasutada rektaalselt ravimküünalde ja klistiiridena või võtta suu kaudu tablettidena. Lahtistid jagunevad määrdeaineteks, turseaineteks, osmootseteks ja soolalahustiteks ning resorptsioonivastasteks ja sekretoorseteks lahtistiteks. Lisaks saab soolestiku liikumist suurendada nn prokineetika abil.

Parafiinõli ja glütserool, mida tavaliselt manustatakse suposiitidena, toimivad määrdeainetena, moodustades soolele määrdekile limaskest ja hõlbustada seeläbi väljaheidete eritumist. Turse tekitajate hulka kuuluvad nisukliid ja linaseemned. Nad toimivad, imades soolestikus vett ja seega paistes.

Osmootilised ja soolalahused lahtistid nagu laktoos, sorbitooli või Epsomi soolad toimivad nii, et tõmbavad koest vett soolestikku. Sel viisil on soolestiku liikumine muudetakse vedelamaks ja seda saab kergemini eritada. Neid võib manustada kas suukaudselt või rektaalselt, kuigi suu kaudu manustamisel avaldub toime alles mõne tunni pärast.

Resorptsioonivastase ja sekretagoogse toimega lahtistid mõjuvad vastupidiselt. Nad ei tõmba vett koest välja, kuid tagavad, et vesi ei imendu koesse ja jääb soole valendikku. Lõplik toime on sama mis osmootsete lahtistite puhul.

Väljaheide muutub vedelamaks ja seetõttu on seda lihtsam eritada. Kui kõhukrambid on põhjustatud seedetrakti spasmidest või koolikutest, võib abiks olla butüülskopolamiini (Buscopan®) kasutamine. See toimib nn parasümpatolüütilise või muskariiniretseptori antagonistina.

Sel viisil lõdvestab see silelihaseid kõht ja soolestik. Mebeveriini kasutatakse ka kõht krambid. Naturopaatias on muid aineid, mida saab kasutada kõhukrampide korral ja millel on analgeetiline toime.

Nende fütofarmatseutiliste ravimite hulka kuuluvad ained, mis sisaldavad näiteks kummel, fenkolköömne, aniisist or piparmünt. Bakteriaalsete infektsioonide korral antibiootikumid vastavatele mikroobe kasutatakse. Kui kõhukrambid on põhjustatud ärritunud soole sündroomist ja millega kaasneb iiveldus, oksendamine ja kõhukinnisus või kõhulahtisus, saab neid kaebusi sümptomaatiliselt ravida ainult ravimitega.

Vajadusel tuleb kasutada ka kirurgilise ravi meetodeid. Näiteks kivi eemaldamine sapi ja kusejuha, samuti eemaldamine sapipõis ja lisa, tehakse minimaalselt invasiivse protseduurina. Võimalusel eemaldatakse kasvajad ka kirurgiliselt.