Falangid kuuluvad inimese luu-lihaskonna ülajäsemete kondiste struktuuride hulka. Kõik sõrmed, välja arvatud pöial, koosnevad kumbki kolmest kondisest liikmest (falangist), mis on ühendatud liigesed.
Mis on falang?
Käsi on inimeste funktsionaalselt ülimalt keeruline haaramisaparaat. See koosneb ligikaudu karpidest, kämblaluudest ja sõrmedest. Kondilised struktuurid, st kaheksa randmeosa luud, viis kämblaluud ja 14 falange moodustavad käe põhiraamistiku. Anatoomilisest vaatepunktist ühenduvad sõrmed distaalselt kämblaluu külge luud ja praktiliselt märkige käe viis otsalinki. The sõrm luud viiest sõrmest, st pöial, indeks sõrm, keskmine sõrm, sõrmusesõrm ja väike sõrm, koosnevad mõlemad mitmest üksikust luulülist, nn falangest. Luude sidusus ja liikuvus põhinevad nende üksikute falangide, sealhulgas vajalike lihaste liigendatud ühendusel, Kõõlused ja sidemed.
Anatoomia ja struktuur
Sõrmed koosnevad pöidla puhul kahest jäsemest ja kõigist teistest sõrmedest kolmest jäsemest. Alustades metakarpist distaalselt, jagunevad nad kontseptuaalselt proksimaalseks, keskmiseks ja distaalseks falangiks või esimeseks (proksimaalseks), teiseks (mediaalseks) ja kolmandaks (distaalseks) jäsemeks. Nimetus põhineb nende lähedusel või kaugusel keha pagasiruumist. Struktuursest vaatepunktist kuuluvad falangid ehk kondised falangid piklikesse toruluudesse, mis koosnevad kahest kõhr ja nende vahel lebav võll. Vastavalt sellele koosnevad nad proksimaalsest alusest, kehast ja distaalsest juhataja. Esimene falang, proksimaalne falang, on tavaliselt falangidest pikim, ehkki pikkus varieerub erinevate sõrmede vahel. Keskmine phalanx on ka distaalsete ja proksimaalsete phalanxide pikkusega vahepealne. Kolmas falang on teiste falangidega võrreldes kõige lühem. Üksikuid falange ühendab väike liigesed. Vastavate kämblaluude ja nendega seotud proksimaalsete falangide vahel asuvad metakarpofalangeaalid liigesed, kõnekeeles tuntud kui sõrmenukk. Kaks proksimaalse ja keskmise phalanxi ning keskmise ja distaalse phalanxi vahel paiknevat liigendirida nimetatakse sõrm keskmised liigesed ja sõrmede distaalsed liigesed. Neid nimetatakse ka proksimaalseks ja distaalseks interfalangeaalseks liigeseks.
Funktsioon ja ülesanded
Seega on mõlemal nimetissõrmel, keskmisel, sõrmusel ja väikesel sõrmel kolm liigest: proksimaalne ja kaks interfalangeaalset liigest. Vastavalt sellele on sõrmede 2 kuni 5 alused liigesed funktsionaalselt määratud nn munaliigestele, mis võimaldavad kahte liikumissuunda: liikumised paremale ja vasakule küljele, st röövimine ja adduktsioon, samuti edasi ja tagasi liikumine, st paindumine ja pikendamine. Interfalangeaalsed liigesed on liigendühendused ja seetõttu on neil painde ja pikendusega üks vabadusaste. Võrreldes teiste sõrmedega on pöidlal ainult kaks liigest. Alusliide vastab anatoomiliselt ja funktsionaalselt sadulaliigendile. Nagu munakollase liigese puhul, liigutatakse kahes suunas, st röövimine ja adduktsioon samuti saab teha painutamist ja pikendamist. Sadulaliigendi põhiülesanne on opositsioonifunktsioon, st pöidla vastandamine teistele sõrmedele. Käe mitmekesised ja täpsed liikumisvõimalused põhinevad liigendatud, vabalt liikuvatel sõrmedel. Pöidla ja teiste sõrmede sihitud vastasmõju on aluseks erinevatele täpsus- ja jõuhoidmistele ning seega peenmotoorikale, st keerukatele liikumisjärjestustele. Sõrmede peenmotooriline liikuvus on hädavajalik selliste funktsioonide jaoks nagu haaramine, puudutamine, toetamine või hoidmine ning see võimaldab neil esemeid kontrollitult ja koordineeritult käsitseda ja liigutada. Lisaks on sõrmedel kommunikatiivne tähtsus, kuna need on žestide, kirjutamise või isegi viipekeele eelduseks.
Haigused
Puuduvad sõrmed või funktsionaalselt piiratud sõrmed võivad igapäevaelus tegutsemisvõimet tõsiselt takistada. Funktsionaalsete piirangute või piiratud liikumisvõime põhjused võivad olla erinevad haigused, näiteks reuma, podagra ja artriit, aga ka luumurrud, kasvajad või geneetilised väärarendid.Polüartroos viitab mitme liigese, eriti sõrmeotsa ja sõrme keskliigeste ning pöidlasadula liigend. Sümptomid on tavaliselt tingitud liigese enneaegsest kulumisest või progresseeruvast hävimisest kõhr. Tehakse vahet Heberdeni omadel artroos, kui sõrmeotsa liigesed on mõjutatud, ja Bouchardi artroos, kui kahjustuvad sõrme keskliigesed. Artroos Euroopa pöidlasadula liigend nimetatakse risartroosiks. Sümptomaatiliselt on liigese jäikus, liigeste turse või käegakatsutavad eendid, samuti koormusest sõltuvad valu ja hiljem ilmnevad ka puhkeolekus tekkivad valud. Haiguse progresseerumisel areneb patsiendil tavaliselt ka kehv kehahoiak, mis on seotud liigese struktuuri muutusega. Liigeste liikuvus on üha piiratud ja patoloogilises asendis võivad need isegi kangestuda. Sarnased sümptomid ilmnevad põletikuliste süsteemsete haiguste korral, näiteks reumatoid artriit, mis ründab ja hävitab ka liigeseid. Kursus on enamasti krooniliselt progresseeruv, kuid mõnikord ka ägenemiste ja väga individuaalse kliinilise pildiga. Kaasasündinud väärarengute hulka kuuluvad adactyly, kus tavaliselt puuduvad kõik sõrmed ühel küljel, ja polydactyly, liigse sõrmede arvuga. Kliinodaktilias esinevad külgsuunas painutatud sõrmejäsemed, mis on põhjustatud isoleeritud väärarengust või geneetilised haigused. A kontekstis luumurd sõrmede puhul võib see mõjutada proksimaalset, keskmist või distaalset falanxi. Põhjus luumurd on tavaliselt trauma, st otsene väline jõud luule.
