Takayasu arteriit: põhjused, sümptomid

Lühiülevaade

  • Kirjeldus: Takayasu arteriit on haruldane immuunsüsteemi haigus, mille korral aort ja selle peamised veresooned muutuvad aja jooksul põletikuliseks ja kitsenevad.
  • Põhjused: Takayasu arteriidi täpne põhjus pole veel teada. Immuunsüsteemi vigane reaktsioon paneb keha enda rakud veresoone seinu ründama.
  • Prognoos: Takayasu haigus ei ole veel ravitav. Kui haigust ei ravita, on see tavaliselt surmav. Ravi korral on enamikul patsientidest pikemas perspektiivis sümptomid vabad.
  • Diagnoos: vestlus arstiga, füüsiline läbivaatus (sh vereanalüüsid, ultraheli, MRI, CT).
  • Sümptomid: enamasti palavik, öine higistamine, kaalulangus ja valulikud jäsemed. Edasisel kursusel on võimalikud ka käte ja jalgade vereringehäired, pearinglus, minestamine, insult või kõrge vererõhk.

Takayasu arteriit (ka Takayasu haigus või Takayasu sündroom) on haruldane autoimmuunhaigus, mille puhul veresoonte seinad muutuvad põletikuliseks (vaskuliit). Haigus on oma nime saanud Jaapani arsti Mikado Takayasu järgi, kes kirjeldas haigust esmakordselt 2008. aastal.

Takayasu sündroom kuulub nn primaarsete vaskuliidide rühma. See koondnimetus viitab veresoonte põletikulistele haigustele, mille puhul puudub teadaolev põhihaigus. Vaskuliidid kuuluvad reumaatiliste haiguste hulka, kuna nendega kaasneb sageli liigese- või lihasvalu ning mõnikord ka liigeste turse.

Keda see mõjutab?

Takayasu sündroom algab tavaliselt vanuses 20–30. Pärast 40. eluaastat esineb haigust üsna harva.

Kuidas Takayasu arteriit areneb?

Takayasu arteriiidi põhjus pole veel teada. Arvatakse, et pärilik eelsoodumus kombinatsioonis tundmatu vallandajaga (nt keskkonnategurid nagu kiirgus, toksiinid, stress, hepatiidiviirused, Staphylococcus aureus'e bakteriga nakatumine) vallandab haiguse.

Selle tulemusena ei varustata elundeid ja jäsemeid enam piisava hapnikuga. Sõltuvalt sellest, millised veresooned on kahjustatud, põhjustab Takayasu haigus erinevaid sümptomeid.

Kuidas Takayasu arteriiti ravitakse?

Selle tulemusena ei varustata elundeid ja jäsemeid enam piisava hapnikuga. Sõltuvalt sellest, millised veresooned on kahjustatud, põhjustab Takayasu haigus erinevaid sümptomeid.

Kuidas Takayasu arteriiti ravitakse?

Immunosupressandid

Kui haige isik ei talu kortisooni või kortisoonist ei piisa raviks, määrab arst alternatiivina teisi immunosupressante, nagu metotreksaat või tsüklofosfamiid. Need ained pärsivad organismi immuunkaitset ja takistavad Takayasu arteritiidi korral põletiku edasist progresseerumist. Neil on väga tugev toime ja neid kasutatakse ka vähiravis (tsütostaatikumid).

Vere vedeldaja

Antikehade ravi

Kui haige isik ei allu ravile immunosupressantidega, võib arst ravida nn TNF-alfa-blokaatoriga. Need toimeained kuuluvad bioloogiliste, geneetiliselt muundatud ravimite (nt antikehad) rühma. Need on spetsiaalselt suunatud teatud sõnumiainete vastu, mis põhjustavad veresoonte seintes põletikku.

töö

Veresoonte uuesti läbilaskvaks muutmiseks on saadaval erinevad kirurgilised ja minimaalselt invasiivsed protseduurid. Nende hulka kuuluvad ballooni laiendamine, stendi paigaldamine või möödaviiguoperatsioon.

Ballooni laienemine

Stett

Veresoone stabiliseerimiseks ja avatuna hoidmiseks sisestab arst mõnel juhul pärast ballooni laiendamist stendi (metallist või plastikust traattoru). Selleks surub arst kateetri koos stendiga juhttraadi kaudu kahjustatud veresoone ja asetab selle sinna. Kui stent on paigaldatud, jääb see sellisel kujul veresoonde ja tagab, et veri voolab uuesti vabalt endise ahenemise kohas.

Möödaviikoperatsioon

Takayasu arteriidi tõsised tüsistused, nagu südameatakk või insult, on suures osas õige raviga ennetatavad.

Kas Takayasu arteriit on ravitav?

Jaapanis läbi viidud ulatusliku uuringu kohaselt ei ägene haigus õige ravi korral kahel kolmandikul haigetest. Tõsised tüsistused (nt südameatakk, insult) tekivad vaid ühel veerandil.

Mida varem arst haiguse ära tunneb ja ravib, seda väiksem on püsivate kahjustuste oht.

Kuidas arst diagnoosi paneb?

Kuna Takayasu arteriidi sümptomid on tavaliselt haiguse alguses üsna ebaspetsiifilised ja haigus ise on väga haruldane, on arstil oluline haigestunud isikut üksikasjalikult uurida. Selleks viib arst esmalt läbi haige isikuga üksikasjaliku intervjuu (anamneesi). Seejärel viib ta läbi patsiendi füüsilise läbivaatuse.

Vestlus arstiga

Vestluse käigus küsib arst mõjutatud isikult muu hulgas:

  • Millal kaebused tekkisid?
  • Kas on olemas mingeid haigusi (nt reuma, arterioskleroos, kõrge vererõhk)?
  • Millised on teie elustiili harjumused? Kas treenite regulaarselt? Milline on teie dieet? Kas sa suitsetad?

Füüsiline läbivaatus

Ultraheli

Veresoonte ultraheliuuringul (värviline duplekssonograafia) näeb arst, kas veresoone sein on ahenenud või põletikuline. Samuti määrab ta ultraheli abil, millises suunas veri veresoontes voolab ja kui kiiresti veri läbi veresoonte voolab (voolukiirus). Viimane annab arstile teavet selle kohta, kas veresoontes on ahenemisi või ummistusi.

Mõnel juhul sisestab arst söögitorusse ultrahelisondi (transösofageaalne ehhokardiograafia, TEE), et uurida südamelähedasi veresooni.

Angiograafia

Vereanalüüs

Arst uurib ka haige inimese verd. Kui näiteks erütrotsüütide settimise määr (ESR) on oluliselt suurenenud, on see põletikulise haiguse, nagu Takayasu arteriit, tunnuseks. ESR näitab, kui kiiresti vajuvad vereproovis olevad punased verelibled tunni jooksul spetsiaalses torus.

ACR kriteeriumid

Kõigi uuringute tulemuste põhjal teeb arst diagnoosi. Tavaliselt tehakse seda nn ACR-kriteeriumide alusel (ACR tähendab American College of Rheumatology). Kui vähemalt kolm kriteeriumi on täidetud, on tõenäoliselt tegemist Takayasu arteriidiga:

  • Haigestunud isik on alla 40-aastane.
  • Kätes ja/või jalgades esineb vereringehäireid, nt lonkamine (lonkamine) või lihasvalu, kui haige liigub.
  • Süstoolne vererõhk kahe käe vahel erineb rohkem kui 10 mmHg (süstoolne = vererõhk, kui südamelihas tõmbub kokku ja pumpab veresoontesse hapnikurikast verd).
  • Stetoskoobiga saab kuulda verevoolu helisid üle aordi või rangluu all oleva arteri (subklaviaarter).
  • On võimalik tuvastada muutusi arteriogrammis (nt vaskulaarsed muutused aordis).

Millised on sümptomid?

Takayasu arteriidi tekkega tekivad tavaliselt keha üldised ja mittespetsiifilised põletikulised reaktsioonid. Mõjutatud isikud tunnevad end tavaliselt väga haigena. Nad on kurnatud ja nõrgad, neil pole isu ning nad teatavad liigese- ja lihasvaludest. Kõige levinumad sümptomid on:

  • Väsimus
  • Kerge palavik (umbes 38 kraadi Celsiuse järgi).
  • Soovimatu kaalulangus
  • Öine higistamine
  • Isutus
  • Nõrkus
  • Lihased ja liigesevalu

Kui haigus on juba kaugele arenenud, tekivad kroonilised kaebused. Need arenevad, kuna veresooned aja jooksul kitsenevad ega varusta enam elundeid ja jäsemeid piisava verega. Sümptomid, mis tekivad, sõltuvad kahjustatud arterist. Kaugelearenenud Takayasu arteriidi kõige levinumad sümptomid on järgmised:

  • Vereringehäired kätes ja/või jalgades
  • Peapööritus (peapööritus)
  • Minestavad loitsud
  • Nägemishäired
  • Insult (ajukahjustus)
  • Südameatakk (müokardiinfarkt)
  • Aneurüsm (veresoonte õhupallitaoline punnis)

Vereringehäired

Põhimõtteliselt on võimalik, et Takayasu arteriit haarab kogu aordi ja kõik selle külgharud südamest kubemeni. Kõige sagedamini on aga kahjustatud käed, teiseks aju verega varustavad arterid.

Pearinglus ja minestushood

Lisaks on pulss randmel sageli nõrgenenud või pole seda üldse tunda. Vererõhk on kahes käes sageli erinev. Kui unearteri arterid on kahjustatud, on Takayasu sündroomiga inimestel sageli valu ka kaela küljel.

Kõrge vererõhk

Insuldid ja südameinfarktid

Kui veresooned on põletikulised, on oht, et need aja jooksul märkimisväärselt kitsenevad ja isegi täielikult sulguvad (arteriaalne stenoos). Seejärel ei varustata kahjustatud piirkondi enam piisava hapniku ja toitainetega ning selle piirkonna kude sureb. Selle tulemusena tekivad ravimata Takayasu arteriidi korral sageli insultid (põhjustatud ajuveresoonte kitsenemisest) või südameinfarkt (põhjustatud südamelihase veresoonte ahenemisest).

Kuna südamelähedastes veresoontes on kõrge vererõhk, laienevad veresooned üha enam, kui veresoonte seinad on põletiku tagajärjel nõrgenenud. Mõnikord põhjustab see veresoone seina punnide teket (aneurüsmid). Kui selline aneurüsm rebeneb, tekib tavaliselt eluohtlik sisemine verejooks. Nende laienenud veresoonte puhul on ohtlik see, et need ei põhjusta tavaliselt mingeid sümptomeid.

Rohkem sümptomeid

Pöörduge kohe arsti poole, kui teil on raske hingata ja teil on valu rinnus või käes!