Mis on tegevusteraapia?
Tegevusteraapia on teraapiavorm, mis aitab haigetel või vigastatud inimestel igapäevaeluga toime tulla. Selle eesmärk on võimaldada patsientidel võimalikult palju enda eest hoolitseda, ühiskonnaelus osaleda ja seeläbi oma elukvaliteeti parandada.
Tegevusteraapiat viivad läbi spetsiaalse väljaõppe saanud tegevusterapeudid. Need töötavad alati terviklikult ja võtavad arvesse mitte ainult patsiendi haigusega seotud piiranguid, vaid ka sotsiaalseid ja rahalisi tegureid. Kokkuvõtteks võib võtta järgmised tegevusteraapia eesmärgid:
- Individuaalsete eesmärkide määratlemine, patsiendi soovid ja võimalused
- Liikumise koordinatsiooni, sensoorse ja emotsionaalse taju edendamine ja parandamine
- Iseseisvaks ja täisväärtuslikuks elustiiliks vajalike füüsiliste ja vaimsete eelduste kujundamine
- Elukvaliteedi parandamine olemasolevate võimete laiendamise kaudu
- Taasintegreerumine isiklikku, sotsiaalsesse ja vajadusel töökeskkonda
Näidustuskood
Tegevusteraapia peab terapeutilise meetmena määrama arst. Nn näidustuse kood, tähtede ja numbrite kombinatsioon, mille arst retseptile märgib, näitab tegevusteraapia kasutamise meditsiinilist põhjust. Terapeut ei tohi lisada puuduvat teavet või võib seda teha ainult arstiga konsulteerides.
Kutsenimetuse ajalugu
1. jaanuaril 1999 hakkas kehtima seadus “Gesetz über den Beruf der Ergotherapeutin und des Ergotherapeuten (Ergotherapeutengesetz – ErgThG)”. See asendas senise ametliku ametinimetuse “tegevusterapeut”. Mõistet “tegevusteraapia” kasutatakse aga mõnikord ka tänapäeval tegevusteraapia sünonüümina. Tegevusterapeudi või tegevusõpetaja amet on iseseisev koolituskutse.
Millal tegevusteraapiat tehakse?
Tegevusteraapiat tehakse abistava, toetava meetmena näiteks geriaatrias, pediaatrias ja noorukite meditsiinis, aga ka psühhiaatrias ja ortopeedias. Muuhulgas kasutatakse seda patsientidele tööle naasta.
Tegevusteraapia ortopeedias ja reumatoloogias ning pärast õnnetusi
Järgmised luu- ja lihaskonna vaevused piiravad patsientide igapäevaelu ja võivad seetõttu vajada tööteraapiat:
- luumurrud
- Kroonilised seljaprobleemid
- Jäme- või peenmotoorika häired
- parapleesia
- amputatsioonivigastused
- osteoartriit
Tegevusteraapia neuroloogias
Närvisüsteemi haigustega patsientidel on sageli tugevalt piiratud tegutsemisvõime. Näited neuroloogilistest haigustest, mille puhul tööteraapia ravi võib aidata, on
- Insult
- Kraniotserebraalne trauma
- Tserebraalparalüüs (liikumise ja kehahoiaku häired pärast ajukahjustust)
- Parkinsoni tõbi
- Hulgiskleroos
- Paralüüsi sümptomid
- Polüneuropaatia (närvikahjustus)
Näiteks psühhiaatrias saavad tööteraapiast kasu järgmiste haigustega patsiendid:
- ärevushäire
- Obsessiiv-kompulsiivne häire
- Stress ja kohanemishäired
- Isiksusehäire
- Käitumishäire
- Depressioon, maania
- psühhoos
- Sõltuvushäired (nt alkohol, narkootikumid, ravimid, hasartmängud)
Tööteraapia geriaatrilises meditsiinis
Eelkõige vananevate inimeste iseseisvust piirab sageli nii vananemisprotsess ise kui ka haigus (multimorbiidsus). Sotsiaalne eraldatus või tööülesannete puudumine piirab vanemate inimeste elukvaliteeti veelgi. Äkilised muutused, nagu partneri surm või tuttava ümbruse kaotamine, võivad seda tendentsi süvendada ja panna patsientidele märkimisväärse koormuse. Tegevusteraapia meetmed aitavad patsientidel muutuvate eluoludega harjuda ja nendega kohaneda. Tegevusteraapiat kasutatakse ka iseloomumuutustega ja mäluhäiretega haiguste puhul, nagu dementsus.
Tegevusteraapia lastele
- Arenguhäired või hilinemised (nt pärast enneaegset sünnitust)
- Tajuhäired (ajus sisalduvat teavet töödeldakse ja hinnatakse erinevalt)
- Füüsiline puue
- Grafomotoorsed häired (kirjutusraskused)
- nägemis- või kuulmiskahjustus
- Vaimne puue
- Tähelepanupuudulikkusega hüperaktiivsuse häire (ADHD)
- autism
Mida tegevusteraapia hõlmab?
Tegevusteraapia protsess jaguneb põhimõtteliselt kolmeks etapiks:
- Hindamine (leidude hindamine ja eesmärgi määratlemine)
- Sekkumine (ravi planeerimine ja selle rakendamine)
- Tulemus (ravi tulemuste hindamine)
Kui tegevusterapeut on patsiendi olukorda hinnanud ja temaga teraapiaeesmärgid kokku leppinud, valib ta sekkumiseks sobiva teraapiameetodi. Saadaval on järgmised lähenemisviisid:
- igapäevaelus olulised kompetentsikesksed
- ainekeskne väljenduskeskne
- interaktsiooniline
- tajule orienteeritud tegevusele orienteeritud
Igapäevaelus olulised kompetentsikesksed meetodid
Subjektiga seotud väljenduskesksed meetodid
Selle teraapiaviisi puhul peaks patsient õppima sisemisi tundeid loovalt väljendama ja end oma tunnete suhtes sensibiliseerima. Tegevusterapeut laseb patsiendil maalida või käsitööd teha kas üksi või rühmas. Tavaliselt määrab ta ka teema. Näiteks palub ta depressioonis patsiendil luua pilt värvidega, mis tähendavad tema jaoks rõõmu.
Interaktsioonimeetodid
Tajuvad, tegevusele suunatud meetodid
Siin õpetab tegevusterapeut patsiendile tema sensoorseid ja füüsilisi tajusid. Abiks on väga lihtsad harjutused nagu käte masseerimine “siilipalliga”, materjalide puudutamine ja äratundmine, vibratsiooniaisting või kuuma- ja külmakogemused veevannis. Nende uute kogemuste kaudu peaks patsient õppima sensoorseid kogemusi teadlikult vastu võtma ja neid õigesti klassifitseerima. Seda ravimeetodit kasutatakse peamiselt psühhiaatriliste patsientide või arenguhäiretega laste puhul.
Tegevusteraapia rühmaravi
Mõned tegevusteraapia meetmed viiakse läbi rühmaravi osana. Näiteks saab individuaalteraapias välja töötatud sisu proovida ja grupis harjutada. Siia kuuluvad näiteks igapäevaoskuste harjutused, aga ka vastavate häiretega või dementsusega inimeste ajutegevustreeningu harjutused. Koolitust pakutakse:
- sotsiaalsed oskused
- konfliktide lahendamise
- Stressijuhtimine
- Planeerimisoskused
- Taju koolitus
- Mälu
Millised on tegevusteraapia riskid?
Tööteraapiaga ei kaasne üldjuhul mingeid erilisi riske. Terviseprobleemid tekivad reeglina vaid siis, kui tegevusteraapia harjutused koormavad patsienti mõistlikust rohkem.
Terapeudi liigsed nõudmised või patsiendi ebarealistlikud ootused võivad kiiresti põhjustada frustratsiooni. Ülekoormatud patsiente on raske motiveerida, mistõttu tuleks sellistel juhtudel koos patsiendiga uuesti määratleda ravieesmärgid.
Millega pean arvestama pärast tegevusteraapiat?
Kui arst on määranud teile tegevusteraapia, oskab ta tavaliselt soovitada sobivat tegevusterapeudi. Pidage meeles, et ravi edukus sõltub suuresti teie koostööst. Seetõttu proovige läheneda harjutustele motiveeritult ja avatud meelega, isegi kui see mõnikord nõuab pingutust.
