Lühiülevaade
- Mida teha kuumarabanduse ja kuumakurnatuse korral? Eemaldada kannatanu kuumuse/päikese käest, lamada (ülestõstetud jalgadega), jahutada (nt niiske lapiga), anda vedelikku, kui kannatanu ei oksenda; teadvusetu korral asetage lamamisasendisse; elustada, kui hingamine peatub
- Kuumarabandus ja kuumakurnatus – riskid: sealhulgas unisus, iiveldus, oksendamine, vereringe kollaps koos teadvusetusega
- Millal pöörduda arsti poole? Kuna kuumarabanduse korral võib seisund kiiresti halveneda, kutsuge alati kiirabiarst. Kuumakurnatuse korral on arst vajalik, kui sümptomid süvenevad ja/või asjaomane isik kaotab teadvuse.
Tähelepanu!
- Ärge kunagi jätke (kahtlustatava) kuumarabanduse või kuumakurnatusega inimesi üksi. Eriti kuumarabanduse korral võib haige seisund ootamatult halveneda!
- Ärge kunagi kandke jahutus-/jääpakke kehatemperatuuri alandamiseks otse haige inimese nahale, vaid alati lapiga (külmumisoht!).
- Ärge andke mõjutatud isikutele alkoholi juua.
Kuumarabandus ja kuumakurnatus: mida teha?
Mõlemal juhul peaksite kiiresti reageerima. Esmaabi on aga eriti oluline kuumarabanduse korral, sest haige seisund võib kiiresti muutuda eluohtlikuks.
Kuumarabandus: mida teha?
- klassikaline kuumarabandus: seda põhjustab äärmuslik kuumus ja see mõjutab peamiselt vanemaid inimesi.
- Pingutuslik kuumarabandus: see võib tekkida igas vanuses inimestel intensiivse kehalise aktiivsuse ajal kõrge kuumuse käes (nt intensiivne sportimine kuumal suvepäeval või raske töö kõrgahjudes).
Mõlemal kuumarabanduse korral on esmaabi järgmine:
- Mine varju: Viige kannatanu päikese käest välja ja võimalusel jahedasse kohta, et keha saaks maha jahtuda.
- Täieliku teadvusega šokiasend: asetage teadvusel olev inimene šokiasendisse – st selili, jalad üles tõstetud. See parandab aju vereringet (seda saab vähendada madalast vererõhust tingitud kuumarabanduse korral).
- Stabiilne külgasend teadvuseta: Kui kuumarabanduse saanud patsient kaotab teadvuse, kontrollige hingamist ja pulssi. Kui mõlemad on olemas, asetage need lamamisasendisse.
- Vabastage riided: avage kõik liibuvad riided (nt särgikrae, lips, vöö jne).
- Leiged joogid: Kui kannatanu on teadvusel, ei tunne iiveldust ega oksenda, tuleks anda talle lonksud leiget (mitte külma!) vedelikku (nt vesi, mahlane mahlaprits, tee). See peaks kompenseerima kuumarabandusele omasest higistamisest tingitud vedelikukaotust. Siiski ärge andke vedelikku iivelduse ja oksendamise korral – on oht, et kannatanu võib lämbuda (aspiratsioon).
- Elustamine: Kui kannatanu hingamine lakkab, alustage koheselt elustamist. Jätkake seda seni, kuni kiirabiarst saabub või kannatanu hingab uuesti iseseisvalt.
Kuumuse ammendumine: mida teha?
Kuumuse kurnatuse põhjuseks on tugev higistamine kõrgel temperatuuril. Kui samal ajal juua liiga vähe, kaotab organism palju vedelikku ja sooli (elektrolüüte). See paneb vereringesüsteemile tohutu koormuse – võimalikud tagajärjed on vereringe kollaps ja teadvusetus. Füüsiline aktiivsus kuuma ilmaga suurendab kuumakurnatuse ohtu.
Esmaabi on järgmine:
- Väljuge kuumusest: eemaldage kahjustatud inimene kuumusest.
- Löögiasend: asetage kannatanu selili ja asetage jalad südamest kõrgemale.
- Elektrolüüte sisaldavad joogid: Andke haigele palju vedelikku koos mineraalainetega (eeldusel, et ta ei oksenda). See peaks kompenseerima vedelike ja elektrolüütide kadu. Näiteks sobib vesi, mineraalvesi või tee vähese soolaga (ca 1 tl lauasoola liitri kohta) või puljong (puljong).
Kuumarabanduse või kuumakurnatusega lapsed
Kuumarabanduse või kuumakurnatuse saanud laste esmaabimeetmed on põhimõtteliselt samad, mis täiskasvanutel. Oluline on teada, et lastel (eriti väikelastel) on kuumarabanduse ja kuumakurnatuse oht. Põhjus on selles, et nende keha ei suuda veel nii tõhusalt temperatuuri reguleerida kui täiskasvanutel. Lisaks ei mõtle paljud lapsed mängides ja ringi möllades piisavalt päikesekaitsele ja joomisele.
Seetõttu veenduge, et teie lapsed teeksid regulaarselt joogipause ja lõõgastuksid varjus või siseruumides. Kuumarabanduse või kuumakurnatuse ilmnemisel kutsuge kiirabi (eriti kuumarabanduse kahtluse korral) ja viige läbi ülalnimetatud esmaabi (viige laps varjulisse, jahedasse kohta, vähendage kehatemperatuuri niiskete kompressidega jne). .
Kuumarabandus ja kuumakurnatus: sümptomid ja riskid
Kuumarabanduse sümptomid sõltuvad raskusastmest:
- Kehatemperatuur üle 40 kraadi Celsiuse järgi
- pearinglus
- peavalu
- Iiveldus, oksendamine
- desorientatsioon
- Madal vererõhk
- kiirenenud südametegevus
- kiirendatud hingamine
- lihaskrambid
- teadvuse häired, nagu unisus või isegi teadvusetus
Kuumarabanduse tagajärjel võib aju veepeetuse tõttu paisuda – tekib eluohtlik ajuturse. Seega, kui kuumarabanduse sümptomeid õigel ajal ei tuvastata ega ravita, võib haigestunud inimene lühikese aja jooksul surra!
Sarnaselt kuumarabandusega põhjustab kuumakurnatus selliseid sümptomeid nagu peavalu, pearinglus, iiveldus, kiirenenud pulss ja madal vererõhk. Kuid haige nahk ei ole kuiv, vaid niiske – haige higistab tugevalt.
Higistamisest tingitud suur vedelikukaotus vähendab vere mahtu. Seejärel ahenevad veresooned, nii et need organid, mis vajavad palju hapnikku (nt aju, neerud), saavad jätkuvalt varustada. Selle tulemusena ei ole käed ja jalad verega hästi varustatud: need näivad olevat külmad, kahvatud ja higised.
Sümptomid lastel
Kuumarabandus ja kuumakurnatus: millal pöörduda arsti poole?
Kuumaväsimuse korral peate helistama (kiir)arstile, kui inimese sümptomid süvenevad või ta kaotab teadvuse.
Kuumarabanduse (või kuumarabanduse kahtluse) korral tuleb alati viivitamatult kutsuda kiirabiarst. See võib kiiresti muutuda mõjutatud inimese eluohtlikuks! Seetõttu tuleb neid haiglas ravida ja jälgida.
Kuumarabandus ja kuumakurnatus: arsti läbivaatused
Nii kuumakurnatuse kui ka kuumarabanduse tunneb arst tavaliselt üsna kiiresti ära – sümptomite ja esmase konsultatsiooni info (haigusloo) põhjal. Selle konsultatsiooni käigus küsib arst patsiendilt või saatjatelt varasemat olukorda. Näiteks, kas patsient treenis vahetult enne sümptomite ilmnemist äärmise kuumuse või lõõskava päikese käes? Kas ta kandis sooje riideid, mis soodustasid kuumuse kogunemist? Küsimused kaasnevate haiguste kohta on samuti osa haigusloo intervjuust.
Intervjuule järgneb füüsiline läbivaatus. Eriti olulised on kehatemperatuur, vererõhk ja südame löögisagedus. Need aitavad arstil täpsemalt hinnata patsiendi seisundit ja kuumahaiguse raskust.
Arst saab kontrollida patsiendi ajufunktsiooni lihtsate neuroloogiliste testidega. See on eriti vajalik kuumarabanduse (kahtlustatava) korral. Näiteks kontrollib arst lihtsate küsimustega, kas patsient suudab orienteeruda ajas ja kohas. Samuti testib ta ajutüve reflekse, näiteks pupillirefleksi.
Üldjuhul on vajalikud täiendavad uuringud, eriti kuumarabanduse korral:
Vereanalüüs näitab, kas kuumarabanduse tõttu on veres teatud soolade (elektrolüütide) defitsiit või liig. Nendest tulemustest sõltub otseselt ravi – tõsine elektrolüütide tasakaalu nihe tuleb koheselt ravida. Teatud vereväärtused võivad viidata ka oluliste elundite (maks, neerud, süda) kahjustusele kuumarabanduse šoki tagajärjel.
Muude vereringe kollapsi põhjuste välistamiseks võib arst teha elektrokardiogrammi (EKG). See võib paljastada ka südame arütmia, mis võib olla põhjustatud tõsisest soola- ja vedelikupuudusest kuumarabanduse ajal.
Kui arst kahtlustab kuumarabanduse tagajärjel ajuturset, on selgitamiseks vajalikud pildistamisprotseduurid. Nende hulka kuuluvad magnetresonantstomograafia (MRI) ja arvutitomograafia (CT).
Kuumuse ammendumise korral tuleb tekkinud vedeliku- ja elektrolüütidefitsiit võimalikult kiiresti kõrvaldada. Rohke vedeliku joomine aitab. Vajadusel võib arst anda patsiendile ka infusiooni. Vedelike ja soolade kiire asendamine stabiliseerib vereringet. Pärast paaripäevast puhkust ja puhata tunneb enamik inimesi end taas täiesti hästi.
Kuumarabanduse ravi tuleb alati läbi viia haiglas, rasketel juhtudel isegi intensiivravi osakonnas. Esimene samm on patsiendi vereringe stabiliseerimine infusioonide manustamisega. Lisaks alandatakse jahutusmeetmetega oluliselt kõrgenenud kehatemperatuuri. Näiteks võib patsiendi kasta külma vette, kui tema elutähtsad funktsioonid (nagu hingamine ja vereringe) on stabiilsed.
Sõltuvalt raskusastmest võib kuumarabandus vajada täiendavat ravi, näiteks krambivastaste ravimite manustamist.
Kuumarabanduse kestus sõltub selle tõsidusest. Varase ravi korral võivad sümptomid taanduda ja kaduda mõne tunni pärast. Mõjutatud isikud võivad siiski veel mõnda aega pärast seda nõrkust tunda. Seetõttu on soovitatav paar päeva rahulikult võtta, et vältida ka tagasilangust.
Enamik haigestunutest elab üle kuumarabanduse ja kuumakurnatuse ilma püsivate kahjustusteta.
Kui soovid kuumarabandust ja kuumakurnatust ära hoida, peaksid esmalt teadma, kes on sellistele kuumahaigustele eriti vastuvõtlikud. Eelkõige on need inimesed, kelle keha enda temperatuuriregulatsioon ei ole veel või ei toimi enam täielikult. Siia kuuluvad imikud, (väikesed) lapsed ja vanemad inimesed. Suurenenud risk on ka inimestel, kes viibivad pikka aega kinnistes ja halvasti ventileeritavates ruumides või kes töötavad seal. See kehtib näiteks teatud ametirühmade kohta (mäe- või metallitööstuse töötajad, saunameistrid jne).
Lisaks suurendab füüsiline aktiivsus lõõskava päikese käes kuumarabanduse ja kuumakurnatuse tõenäosust. See puudutab näiteks tee-ehitustöölisi. Ohus on ka sportlased, kes treenivad või võistlevad tugeva päikesevalguse käes või kuumas ja niiskes õhus.
Seetõttu on kõige olulisemad näpunäited kuumarabanduse ja kuumakurnatuse ärahoidmiseks:
- Vältige pikaajalist kokkupuudet kõrgete temperatuuridega. Otsige jahe ja varjuline koht, eriti lõuna ajal.
- Püüdke vältida otsest päikesevalgust pikka aega. Päikese käes kandke mütsi.
- Sportlasena ei tohiks treenida keskpäevases kuumuses, vaid soovitavalt hommiku- või õhtutundidel.
- Kuuma ilmaga kandke avaraid, hingavaid riideid.
- Vältige alkoholi ja raskeid eineid kõrgel temperatuuril.
- Ärge jätke lapsi pikaks ajaks üksi päikese kätte pargitud autosse.
- Veenduge, et teie laps teeks regulaarselt joomise ja kuuma ilmaga varjus puhkepause.
Järgige Saksamaa ilmateenistuse antud piirkondlikke kuumahoiatusi. See on eriti oluline, kui teil on kuumarabandus ja kuumakurnatus või kui teil on lapsi.
