Mis on torakoskoopia?
Tänapäeval tehakse protseduur enamasti videotorakoskoopiana (VAT). Läbivaatuse käigus saab arst teha ka minimaalselt invasiivseid protseduure, näiteks võtta pleurast koeproovi või eemaldada kopsusagara (kopsuvähi korral). Arstid räägivad siis videotorakoskoopilisest kirurgiast (VATS).
Millal tehakse torakoskoopiat?
- vedeliku ebaselge kogunemine pleuraõõnde (pleuraefusioon)
- kahtlustatav kopsuvähk või kopsupleura vähk
- kopsu parenhüümi difuussed haigused
- ebaselge põletikuline haigus rindkeres
- korduv õhu kogunemine pleuraõõnde (pneumotooraks)
- tsüstid kopsudes
Millal ei tohi torakoskoopiat teha?
Mõned kaasuvad haigused keelavad torakoskoopia kasutamise. Nende hulka kuuluvad näiteks vere hüübimishäired või südamehaigused, nagu hiljutine südameatakk, südamepuudulikkus (südamepuudulikkus) või südame rütmihäired.
Mida teete torakoskoopia ajal?
Enne uuringut annab arst teile lokaalanesteetikumi ja rahusti. Torakoskoopiat võib aga teha ka üldnarkoosis, nii et uuringust midagi ei märka.
Uuringu lõpus sisestab arst plasttoru, mille kaudu eemaldatakse rindkeresse sattunud õhk või vedelikud. Õhu eemaldamine võimaldab kopsudel uuesti laieneda ja hingamistegevust jätkata.
Millised on torakoskoopia riskid?
Torakoskoopia on suhteliselt ohutu protseduur. Suhteliselt sageli tekib pärast uuringut palavik. Harvad riskid on:
- Verejooks
- Gaasiemboolia või õhu kogunemine koesse (emfüseem)
- Hingamisteede häired
- Vereringe probleemid
- allergilised reaktsioonid kasutatud materjalide või ravimite suhtes
- nakkused
